Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 12835
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 05.06.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 21.11.2008.

Mälestise kirjeldus


Asulakoht paikneb voore läänenõlval peamiselt talude aiamaadel ja õunaaedades. Asulakoha kultuurkihile on iseloomulik inimetegevuse tagajärjel ladestunud tume pinnas, mis sisaldab põlenud kivipurdu, keraamikat, loomaluid, sütt ja igapäevaseid tarbeesemeid või nende katkeid.

Sisestatud: 05.01.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht asub Madise ja Mällu talude maadel, Engust Kullile viivast külateest 60-150 m läänes, u 90 x 220 meetrisel maa-alal.

Sisestatud: 21.11.2008.

Mälestise ajalugu


Muistis on dateeritud ajavahemikku I aastatuhande lõpp kuni II aastatuhat. Asulakoha leidis A. Vindi Tartu Ülikoolist 1995. aastal.

Sisestatud: 21.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


50 meetrit muistise piirist.

Sisestatud: 21.11.2008.

Aruanded


Vindi, A. 1995. Inspektsioonist Puhja kihelkonna Ängu ja Lembevere külla 10. märtsil 1995. a.

Sisestatud: 21.09.2010.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 19.03.2015.