Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Kabeliase"
Mälestise registri number 12836
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 1650
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 05.06.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi, kivikonstruktsioonide ning inimluude olemasolu.

Sisestatud: 15.12.2008.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme on pikliku kujuga, maastikuliselt selgesti eristatav kõrgem koht. Kivikalme on piklik lääne-loodest, ida-kagusse, tema pikkuseks selles suunas määrati passi koostamise ajal 37 m, laiuseks vastassuunas aga 11m ja kõrguseks keskmiselt 0,3-0,4 m. kalme servadesse on viidud põllult korjatud kive, mistõttu tema esialgseid mõõtmeid pole enam võimalik kindlaks määrata. Kivikalme on väga lõhutud ja seetõttu pole säilinud ka kompaktset kivilade. Suuremaid ja vähemaid kive esineb kogu kalme ulatuses (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 15.12.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Puhja kihelkonnas. Kivikalme asub Konguta vallas, Lembevere külas, Elva-Rannu maanteest 900 m loodes, Päeva talu hoonetest 400 m läänes.

Sisestatud: 15.12.2008.

Mälestise ajalugu


Kivikalmet arheoloogiliselt kaevatud pole. Välisilme ja keraamikakildude järgi on muistis dateeritud I at lõppu ja II at algusesse. Lembevere külas asuvat kivikalmet on kirjeldanud A. Riisberg Puhja kihelkonna kirjelduses 1921. a, lk 4 (käsikiri Ajaloo Instituudis), nimetades teda kalmeasemeks, mille põhjapoolses osas võis märgata raudkive. Sajandi algul olevat siit leitud pronkssõrmuseid. Ka kalme lähedalt põllult olevat kunagi esemeid leitud, mis aga hiljem kaduma on läinud. 1973. a mais inspekteeris kalmet arheoloog M. Aun ja leidis mutimullahunnikutest põlenud luid ja mõned savinõukillud. Mälestisele on koostanud passi arheoloog M. Aun 1973. a mais (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 15.12.2008.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist.

Sisestatud: 15.12.2008.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 19.03.2015.