Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 12837
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 2734
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 05.06.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Väikesed ümarapõhjalised lohud kivil ning kirjalikult fikseeritud suulise rahvapärimuse olemasolu.

Sisestatud: 21.11.2008.

Mälestise kirjeldus


Kultusekivi paikneb keset haritavat põllumaad. Kivi (2 x 1,7 meetrit) on väga madal ja maastikul leiab ta üles tänu mälestisemärgile. Kivi pinda on uuristatud vähemalt 18 ümarapõhjalist väikest lohku.

Sisestatud: 21.11.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Elva-Rannu maanteest 500 m põhja pool, Päeva talust u 100 m edelas, Kolga talust u 320 m loodes.

Sisestatud: 21.11.2008.

Mälestise ajalugu


Muistis on dateeritud ajavahemikku I aastatuht eKr kuni I aaastatuhande algus pKr. Rahvapärimuse järgi olevat kivi alla maetud keegi kindral.

Sisestatud: 21.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


50 meetrit muistise piirist.

Sisestatud: 21.11.2008.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 19.03.2015.