Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 12839
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 32-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 25.04.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.03.2008.

Mälestise kirjeldus


Asulakoht paikneb Kavilda ürgorgu ida poolt ulatuval neemikul. Lääne pool asuvast linnusest on asula eraldatud u 20 m laia ja kuni 5 m sügava kraaviga. Asulana kasutatud ala eraldub muust põllust tumedama halli liivana. Asula piirjooned on paremini jälgitavad kevadel ja sügisel, kui põld on küntud. Asulakoht on olnud neemiku lõunapoolsel nõlval. Muistise passi kohaselt on asula pikkuseks loode-kagu suunas on ligi 100 m, laius u 85 m. Võimalik, et asula ulatus varem mõnevõrra põhja poole, kuid aja jooksul on tumedam kultuurkiht künniga neemiku kõrgemalt osalt alla poole uhutud. Kultuurkihi paksuseks on mõõdetud 25-30 cm. Asulakihis esineb rohkesti põlenud kivipuru, põlenud savipuru ja -tükikesi, aga samuti käsitsi valmistatud savinõukilde.

Sisestatud: 05.03.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht paikneb Alt-Laari linnamäest (reg nr 12840) 100-200 m idas Elva-Puhja teest u 800 m läänes, Alt-Laari talust u 300 m kagus.

Sisestatud: 05.03.2008.

Mälestise ajalugu


Asulakoha avastas 1973. aastal Mare Aun, leides põllult käsitsi vormitud savinõukilde.
Saadud leidude põhjal on asulakoht dateeritud I aastatuhande lõppu II aastatuhande algusesse.

Sisestatud: 05.03.2008.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist.

Sisestatud: 05.03.2008.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 19.03.2015.