Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Linnus "Erumäe kants"
Mälestise registri number 12841
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 1648
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 25.04.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kaitserajatised, Linnus.

Mälestise tunnus


1) Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.
2) Maastikuliselt eristatav.
3) Kirjalikult fikseeritud rahvapärimus.

Sisestatud: 05.03.2008.

Mälestise kirjeldus


Linnamägi on rajatud kõrgele põhja-lõuna suunalisele piklikule neemikule, mille kõrguseks ümbritsevast maapinnast on u 18 m. Neemiku pikkuseks on u 80 m, laius keskmiselt 43-45 m. Linnust eraldab neemikust u 3 m kõrgune otsavall. Linnuse õuealaks on mõõdetud u 3800 m2. Arheoloogilisi leide linnuselt saadud ei ole (Mälestise pass; Lõugas, V & Selirand, J. 1977. Arheoloogiga Eestimaa teedel, 281-282).
Linnus moodustab ühe kompleksi 250 m kirdes asuva Alt-Laari linnamäega (reg nr 12840).

Sisestatud: 05.03.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Linnus asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Nõo kihelkonnas. Mälestis asub Alt-Laari talu hoonetest u 300 m kagus, Alt-Laari linnusest (reg nr 12840) 250 m edelas.

Sisestatud: 05.03.2008.

Mälestise ajalugu


Linnuse kaitseehituse iseloomu järgi otsustades võiks ta kuuluda II aastatuhande algusesse.Linnamäge on lähemalt kirjeldanud A. Riisberg Nõo kihelkonnakirjelduses. Linnuse kohta on andmeid avaldanud H. Moora oma artiklis "Muistsete linnuste uurimise tulemustest Eesti NSV-s" (kogumik: Muistsed linnused ja asulad. 1955) ja E. Tõnisson "Linnamäed ja maalinnad" (1966). 2008. aastal toimusid linnamäel Heiki Valgu juhtimisel arheoloogilised kaevamised. Uuringu tulemused on koondatud arheoloogiliste kaevamiste aruandesse.

Sisestatud: 05.03.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd: "Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967).

Sisestatud: 24.01.2013.

Aruanded


Valk, H. 2011. Aruanne arheoloogilistest kaevamistest Lääniste linnamäel 23.-27.08.2010.

Sisestatud: 31.03.2012.

Üldinfo


Asulate kindlustamine sai Eestis alguse pronksiajal. Looduslikult hästi kaitstud kohad ümbritseti hilisemas mõistes väheste kindlustustega, arvatavasti lihtsa püsttaraga. Alles rauaaja algul hakati lisaks rajama madalaid muldvalle. Rauaaja jooksul ehitati avaasulate lähedusse võimsad kaitseehitised – linnused. Enamasti valiti linnuse asukohaks kõrgem mägi, neemik või muu paik, mille looduslikku kaitsevõimet tugevdati: kaevati nõlvad järsemaks, rajati kaitsekraavid, kuhjatud vallidele püstitati puidust kaitserajatised. Kindlaid printsiipe järgides tehti linnuse sissepääsud, kujundati õu (majad, kaev), arvatavasti oli mõeldud ka jäätmemajandusele ning mõnel pool vajalikele kuivendussüsteemidele. Osa linnuseid peetakse kogukonna poolt rajatuteks, teiste puhul aga arvatakse, et neil oli kindel omanik, ülik. Valdav osa linnuseid on Eestis kasutusel olnud esimese aastatuhande teisest poolest kuni muinasaja lõpuni. Mitmed suured linnused rajati aga alles hilise rauaaja lõpul ning olid kindlustena kasutusel muistse vabadusvõitluse ajal ning veidi hiljemgi. Kesk- ja uusajal on linnuseid sageli kasutatud küla kogunemiskohana, jaanipeoplatsiks jne. Nende nimi on rahvasuus alles hoitud. Linnused on meie muinasaja kõige suuremad ja enamasti väga hästi hoitud mälestusmärgid.

Sisestatud: 18.03.2015.