Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Kabelimägi"
Mälestise registri number 12848
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 23.08.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 27.12.2006.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kopli talu laudast 40-100 m lõunaedelas, Laeva jõest 60-120 m ida pool, ca 50 x 60 m mõõtmetega kruusakünkal.

Sisestatud: 27.12.2006.

Mälestise ajalugu


1995. aastal kontrollis Andres Vindi Tartu Ülikoolist vana teadet Väänikvere küla kabelikoha kohta ning lokaliseeris leiukoha.

Sisestatud: 06.01.2010.

Aruanded


Vindi, A. 1995. Inspektsioonist Kursi kihelkonnas asuvasse Väänikvere külla 7. aprillil 1995. aastal.
Vindi, A. 1996. Inspektsioonist Kursi kihelkonda Laeva ja Väänikvere külla 24. aprillil 1996. aastal.

Sisestatud: 21.09.2010.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 18.03.2015.