Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 12858
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 72-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 02.07.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Inga Raudvassar

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 29.07.2008.

Mälestise kirjeldus


Asulakohta iseloomustab inimtegevuse tagajärjel ladestunud kultuurkiht, mis on ümbritseva pinnase foonil tumedam ning sisaldab potikilde, põlenud kivipurdu, loomaluid, sütt ja esemelisi leide.

Sisestatud: 29.07.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht paikneb Sääsekõrva küla tuumikus Luunja-Kavastu teest kuni 200 m põhja ja 180 m lõuna pool.

Sisestatud: 29.07.2008.

Mälestise ajalugu


Asulakoha avastas 1985. a Heiki Valk. Mäletis on dateeritud hilisrauaaega.

Sisestatud: 29.07.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kultuuriministri käskkirjaga kehtestatud kaitsevööndi piir kattub mälestise piiriga, mis on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste kihil.

Sisestatud: 29.07.2008.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 17.03.2015.