12866 Kiviaja asulakoht "Kullamägi"
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kiviaja asulakoht "Kullamägi" |
---|---|
Mälestise registri number | 12866 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 08.01.1998 |
Registreeritud | 08.01.1998 |
X-koordinaat | 686258.08 |
Y-koordinaat | 6478344.01 |
Mälestise vana number | 1654 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(3)
Paikvaatluse kuupäev: 22.04.14
Menetleja: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Asula pindala on ca 5 - 7000 m². Sellel asulal on palju ühiseid jooni temast 2,5 km ida pool paiknenud Akkali asulaga, kuid sellega võrreldes on Kullamägi tekkinud hiljem ning on tunduvalt vaesem leidudes, iseäranis luumaterjalist. On tõenäoline, et Kullamäe asulakoht on vahete-vahel olnud maha jäetud ja siis jälle uuesti asustatud. |
Asukoha kirjeldus Kullamäe asula asub Tartu maakonnas Emajõe suudmealal Akali jõe hargnemiskohast ca 2,5 km edela pool, soost vaevumärgatavalt esile tõusval kühmul (rahvasuus Kullamägi), mis asub Emajõe kaldast ca 180 m lõunas. Asulakoht ja selle ümbrus on tugevasti võsastunud. |
Ajalugu Kullamäel on elatud alates III aastatuhande teisest poolest kuni umbes I aastatuhande esimese pooleni eKr. 1939. a kaevas R. Indreko kühmule ja selle ümbrusesse 7 väikest šurfi, kust saadi 29 savinõukildu, tulekivist kõõvits, kivitahk ja mõned kivikillud. 1951. ja 1952. aastal korraldas ENSV TA Ajaloo Instituudi arheoloogia sektor Kullamäel arheoloogilised kaevamised, mida juhatas L. Jaanits. Asula iseloomu ja ulatuse selgitamiseks kaevati kühmul ja selle ümbruses 14 eri kohas kogupindala 224 m², kusjuures saadi 5289 savinõutükki, 266 kivieset (sh 182 tulekivist), 2 luueset. 3 merevaigutükki ja 373 tulekivikildu. |
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevöönd: "Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967). |
Üldinfo Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud. |