Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 12884
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 24.10.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi ja inimluude olemasolu.

Sisestatud: 20.11.2008.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu ei ole maastikuliselt eristatav, kuid ilmselt on tegemist keskaegse laibamatustega külakalmega. Külakalmed on Lõuna-Eestile iseloomulikud muistised, mis paiknevad maastikul iga 2-5 km tagant ning nad olid paralleelselt kasutuses kirikaedadega. Külakalmete matmiskombestikus põimusid kristilikud ja paganlikud traditsioonid, sageli pandi surnutele kaasa panuseid.

Sisestatud: 30.01.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu asub Mäksa vallas, Võõpste külas, Võõpste raamatukogust tõenäoliselt kümmekond meetrit lõuna-edelas pargis.

Sisestatud: 20.11.2008.

Mälestise ajalugu


Kalmistut arheoloogiliselt kaevatud pole. Välisilme järgi on muistis dateeritud 13.-18. sajandisse.

Sisestatud: 20.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist.

Sisestatud: 20.11.2008.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 17.03.2015.