Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 12885
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 17.05.13

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 04.11.2008.

Mälestise kirjeldus


Asulakoha kultuurkihile on iseloomulik sinakas-must pinnas, mis sisaldab rohkelt põlenud raudkivide purdu, keraamikat, loomaluid ja esemeid.

Sisestatud: 18.11.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht paikneb Nõo vallas, Aiamaa külas, Ipa ja Korbi talude vahelisel põllul kergelt ida suunas langeval laugjal seljandikul, teest 20-150 m idas.

Sisestatud: 19.11.2008.

Mälestise ajalugu


Asulakoha avastas 1991. aastal Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti töötaja A. Vindi. Muistist arheoloogiliselt uuritud ei ole, kuid pinnalt korjega saadud savinõukildude ja esemete põhjal on asulakoht dateeritud hilisrauaaega ja keskaega.

Sisestatud: 04.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist.

Sisestatud: 14.10.2008.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 17.03.2015.