Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12886
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 74-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 17.05.13

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi, kivikonstruktsioonide ja inimluude olemasolu. Kalme asub muust maastikust kõrgemal kohal.

Sisestatud: 21.10.2008.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme asub muust maastikust kõrgemal kohal. Kalmes on võimalik eristada suuremaid kive, mis on osa kalme konstruktsioonist.

Sisestatud: 25.11.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kooli talust 300 m loodes, Matsjaago talust 300 m läänes, Korbi talust 350 m edelas põllust esile tõusval kingul.

Sisestatud: 21.10.2008.

Mälestise ajalugu


Välisilme järgi on muistis dateeritud esimese aastatuhande esimesse poolde.

Sisestatud: 21.10.2008.

Kaitsevööndi ulatus


50 meetrit mälestise piirist.

Sisestatud: 21.10.2008.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 17.03.2015.