Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 12889
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 2735
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 14.01.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 16.01.2013.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu asub veidi kõrgemal künkal. Põhja suunas maapind alaneb ja muutub soiseks. Kalmest kagu suunas on langus järsk. Maastik on vaheldusrikas: kuplid vahelduvad madalate ja soiste nõgudega.

Sisestatud: 12.07.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Nõo kihelkonnas.Kalmistu on asunud teede ristumiskoha juures, nii et põhjast lõikab teda Tamsa külast tulev ja Lukele viiv tee, millelt keerab kalme lääneserva juurest kagu suunas väiksem Tiirike veski juurde viiv tee. Kalmistu asu nendest teedest moodustunud kolmnurgas.

Sisestatud: 24.01.2013.

Mälestise ajalugu


1936. a leiti siit võrkpalliväljaku rajamisel postiaugust luid ja mõned esemed. 1938. a kaevati kalmistut E. Ariste juhatusel ja saadi hulgaliselt põletamata luid ja leide.

Kalmistu on dateeritud leiumaterjali põhjal 1. sajandisse ja kaitse alla võetud 1972. a.

Sisestatud: 12.07.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd: "Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967).

Sisestatud: 24.01.2013.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 17.03.2015.