Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 12893
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 19.04.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.11.2008.

Mälestise kirjeldus


Asulakoha ala ulatub üle mitme eramukrundi. Asulakoha kultuurkihti iseloomustab ümbritsevast maastikust tumedam pinnas, kus esineb keraamikat ja kivipuru.

Sisestatud: 25.11.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis asub Nõo kirikust umbes 430-590 meetri kaugusel idakagu suunas, Järve tänava lõpus olevate eramute taga. Asulakoha suurus on u 160 x 60 m.

Sisestatud: 25.11.2008.

Mälestise ajalugu


Välisilme järgi on muistis dateeritud 8.-18. sajandisse. Leiumaterjal koosneb valdavalt keraamikast.

Sisestatud: 21.10.2008.

Kaitsevööndi ulatus


50 meetrit mälestise piirist.

Sisestatud: 15.10.2008.

Aruanded


Vindi, A. 1994. Inspektsioonist Nõo asulakohal 16. novembril 1994. aastal.

Sisestatud: 21.09.2010.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 17.03.2015.