Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Kabelimägi"
Mälestise registri number 12897
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 1637
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(9)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 14.01.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi ja kalmekonstrutkstioonide olemasolu.

Sisestatud: 31.10.2008.

Mälestise kirjeldus


Kalme asub põllu sees veidi kõrgemal kohal, ümberringi maapind madaldub. Kalme peal kasvab kaks pihlakat. Kalmekividega ala on kujult ovaalne, N-S suunas u 5 m, W-O suunas 8 m. Võimalik, et kalme on varasemal ajal olnud suurem, kuid põlluharimise käigus on muistise servad ära küntud. Teadete kohaselt on kalme ümbrusest põllult leitud luid.

Sisestatud: 31.10.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme paikneb Tamsa-Luke ja Pangodi-Elva teeristist u 350 m kirde idas keset ristikupõldu.

Sisestatud: 31.10.2008.

Mälestise ajalugu


„Kabelimäge“ arheoloogiliselt kaevatud ei ole, samuti puuduvad teated esemelistest leidudest. Siiski on kivikalme ümbert põllult leitud põletamata inimluid, mis viitab võimalusele, et kivikalme kasutuse lõpetades on maetud kalme ümbrusess. Kalmet on mainitud 1921. aastal Nõo kihelkonna muististe kirjelduses. Arvatavasti on tegemist rauaaja lõppu kuuluva kivikalmega.

Sisestatud: 31.10.2008.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist.

Sisestatud: 31.10.2008.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 17.03.2015.