Mälestise tunnus

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Mälestise kirjeldus

Kalme asetseb looduslikul lääne-idasuunalisel seljandikul. Kalmest lõuna suunas maapind langeb tugevasti. Kalme tõuseb ümbrusest esile umbes meetri kõrguse pikliku künkana. Pikkus lääne-ida suunas on 1 m ja laius põhja-lõuna suunas 10 m. Kalmele on põllult veetud rohkesti kive.

Mälestise asukoha kirjeldus

Kivikalme asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Puhja kihelkonnas. Kivikalme paikneb Tamsa farmi edelaotsast ligikaudu 220 m mööda külavaheteed edela pool.

Mälestise ajalugu

Kalmet kaevas 1903. a R.Hausmann, mille kohta ta avaldas ka 1904. aastal aruande ("Die Steinsetzung von Kulla-ware im Gesinde Reisa des Gutes Unnipicht im Kirchsp. Nüggen. Sitzungsberichte des Lelehrten Estnischen Gesellschaft 1903" ). Leiti hulgaliselt luid, pahksõlg ja poolik savinõu. Kalmet on kirjeldanud 1921. aastal A. Riisberg Nõo kihelkonna arheoloogilises kirjelduses.

Kalme võib dateerida I aastatuhande esimesse poolde ja on riikliku kaitse alla võetud 1964. aastal.

Üldinfo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.