Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kappaltar, B. Notke, 1483 (puit, polükroomia, õli, tempera)
Mälestise registri number 1290
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 41
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.06.18

Inspektor: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui hiliskeskaegne silmapaistev, rahvusvahelise tähtsusega nikerduskunsti- ja maaliteos nimeka Lüübeki meistri Bernt Notke töökojast.

Sisestatud: 11.02.2010.

Mälestise kirjeldus


Kappaltar on komponeeritud topelttiibadega triptühhonina nii, et korpus (keskkapp) ning seesmiste tiibade siseküljed on skulptuuridega, seesmiste tiibade välisküljed ja välimiste tiibade mõlemad küljed – maalitud.
Maalid välimiste tiibade välisküljel (so. altarikapp on suletud):
Vasak tiib: kaarjast aknaavast paistva sinise taeva, linnavaate ja maastiku foonil seisev valges niudevöös ja purpurmantlisse drapeeritud Kristuse kolmveerandfiguur, üleni tihedalt verepritsmeis, pea kallutatud ette paremale, parem käsi osutab odapistejäljele rinnakorvi all, vasak - küünarnukist üles tõstetud, näidates haava labakäel. Pea kohal laiali tiibadega tuvi - Püha Vaim ning hele-roosakas Jumal-Isa kujutis. Üle aknalaua rippuva kirju vaiba foonil Tallinna väikese vapi kujutisele (valge rist punasel taustal) toetuv oblaadiga karikas, kuhu koonduvad haavust lähtuvad verekiired. Vapikilbile on “puistatud” Kristuse kannatuslooga seotud esemeid (piitsutuspost, naelad, tangid, oda, okaskroon, kukk jm.) ja inimesi (profiilbüstidena) koos seostuvate atribuutidega (ülemine paar: Peetrus ja ülempreestri ümmardaja (Peetruse salgamine), mõõk ja kõrv; keskmine paar: Jeesus ja Juudas (Juuda suudlus), kukkur ja 30 hõberaha; alumine paar: Jeesus ja kübaras mees, arvatud Kaifaseks). Esmapilgul lihtne maaling omab sügava kristoloogilise sisu. Figuur seisab taeva taustal, temast paremal tume majasein suuremõõtmelise kaaraknaga, tumedal müüriastmel pooleldi paistva gooti baldahiini all seismas profiilis habemik vahisoldatile sarnane meesfiguur, kirjalint käes. Vasakul paistab linnaväljak, jalakäijate ja kahe ratsanikuga.
Parem tiib: Esiplaanil valgesse pearätti ja halli rüüsse drapeeritud naise – püha Elisabeti kolmveerandfiguur, paremas käes vaagen kahe pruunika kalaga, vasak käsi hoidmas veinikannu, mis seisab üle aknalaua heidetud kirjul vaibal, mis ühtlasi fooniks samasugusele Tallinna väikese vapi kujutisele, kui vasakul tiivalgi Figuur seisab taeva taustal, temast paremal tume majasein suuremõõtmelise kaaraknaga, tumedal müüriastmel pooleldi paistva gooti baldahiini all seismas profiilis habemik vahisoldatit meenutav meesfiguur, kirjalint käes. Elisabeti pea kohal talal istub roheline pikasabaline lind, hoides varba vahel punast kirsimarja (vihje Elisabeti headele tegudele).
Kummagi tiiva ülanurkades monokroomses sõõris vapikilbi kujutis.
Maalid välimiste tiibade siseküljel ja sisemiste tiibade välisküljel (so. välistiivad on avatud, sisemised tiivad suletud) - igal tiival vertikaalasetusega kaks kvadraatset (ca 90 x 79 cm) maalivälja (kullatud, ülalt kaarjal tagapõhjal; ülanurkades vapikilp valge ristiga punasel foonil), mis teineteisest ca 17 cm laiuse vaheribaga eraldatud (akantusornament, keskel figuur tekstilindiga; osaliselt täiesti mahakulunud). Kokku 8 maali, millest 4 keskmist (sisetiiva väliskülg) kujutavad Kristuse kannatusloo stseene; servmised 4 - lugusid püha Elisabeti elust.
Vasak välistiib:
Ülemine – Püha Elisabet palvetamas. Kaarakendega (vitraažkujutised kulunud) võlvruumis altari ees, millel kõrge krutsifiks ja selle taga madonnapilt, põlvitab valge nunnarätiga naine, käes mustad palvehelmed, lopsakas tumeroheline drapeering põrandale langenud. Naise selja taga seisab teine, punasesse mantlisse drapeeritud naine. Altari nišis punane palveraamat ja kaks kollase varrega piitsa(?) Taamal vasakul vaade rohelisele aiale, kus esiplaanil nelja varretu lehe ja kahe kollase nutiga lill.
Alumine - Püha Elisabeti surm. Baldahhiinvoodis üleni valgesse riietatud poolistukil naine surmahetkel – tema hing lapsukese kujul paistab tagaplaanil olevast aknast ingli kantuna. Voodi ääres seisvaist neljast nunnarätikus naisest vasakpoolseim hoiab vasaku käega pikka peenikest küünalt, paremaga vajutab kinni surnu silmalaud; parempoolseim naine pühib valge rätiga silmist pisaraid. Esiplaanil valges rüüs ja tonsuuriga mees, avatud raamat käes; peatsi poole madal valge linaga lauake kolmeharulise küünlalühtriga; voodisokli looritatud serval hall kõhukas kann ja kuldne vaagen. Ees keskel voodijalgade vahel hall kass, musta rotiga suus, tähistades lahkunu tegude õigsust.
Parem välistiib:
Ülemine – Püha Elisabeti halastustöö. Esiplaanil hallis kleidis valge nunnaräti ja põllega püha Elisabet kausis pesemas punakasse hõlsti riietatud nimbusega mehe - Jeesuse jalga. Kausi ees väike siledakarvaline rõngassabaga koer. Tagapoole jäävas neljafiguurilises inimrühmas samamoodi rüütatud naine tohterdamas meesterahva pead. Esiplaanil vasakul tibatillukene sinises räbaldunud rüüs habemik sant. Teine sarnane figuur sisse astumas uksest paremal. Maali vasakus ääres avatud vaade kõrvalruumi, kus küdev kamin, tool, kaks poolpaljast figuuri (mees ja naine) voodis, mille ees tillukese figuurina taas samasugune hallis kleidis nunnaräti ja põllega naine.
Alumine – Püha Elisabeti ime. Mustrilise põrandaga ruumis põiki baldahhiinvoodi, millel linade vahel lebab Ristilöödu; peatsis punane roheliste tuttidega padi, mille tikand kujutab fööniksit. Voodi ääres taamal tumeda kleidi ja valge nunnarätiga malbe naine (Elisabet) palves. Eesplaanil voodijalutsi kõrval keskaegses peenes rõivastuses, kuldse kaelaketiga mees (Elisabeti abikaasa) mõõgaga, eesplaanil vasakul samuti peenelt rõivastatud, tumerohelisse mantlisse drapeeritud ja valge peakattega naine (Elisabeti ämm), ilme rõõmus, käega osutab voodi suunas. Nende vahel tilluke kolmnurkne postament kuldse nõuga; voodijalami looritatud serval kann ja kaks toosi; voodi otsapost tipneb lõvikujukesega.
Vasak sisetiib:
Ülemine – Jeesus Pilaatuse ees – võlvisamba foonil kotiriidevärvi rüüs, seotud käsi, köis kaelas, vermeis jalgadega Jeesus seisab maali paremasse serva jääva troonil ees, millel istub brokaatrüüsse riietatud mees, habe punutud kahte patsi. Jeesuse pea on pööratud kõrvale. Jeesuse selja taga tolp sõjariistus mehi, servmisel käes latern. Esiplaanil külgvaates paremale väike siledakarvaline koer. Maali all vaheribal olevas maalisõõris samasuguse habemega mehe poolkustunud kujutis; tekstilindilt on loetav (oletatavalt): santus…
Alumine – Ristikandmine - suunaga paremale astub okaskroonis ja tumehallis rüüs Jeesus, ristipuu õlal; arusaamatu täpiline klots tema vasaku jala juures. Tema selja taga on ristile õla alla pannud vanem punases rüüs ja säärsaapais mees – Küreene Siimon, sinise mantliga Maarja ja rahvahulga foonil. Ees paremal rooma sõdurirüüs mees otsevaates, pea pööratud ristikandja poole. Esiplaanil maali kummaski allnurgas üks tilluke poisifiguur: vasakpoolne vilistab, näpud suus; kannab punaseid säärsaapaid, jalge vahel kepphobune. Parempoolsel poisil ühes käes kada, teises kivi. Paremal ülal taamal mäekülg, millel rist ristilööduga ja sõdur, tillukeste figuuridena.
Parem sisetiib:
Ülemine – Jeesuse piitsutamine. Käsist-jalust posti külge seotud vermeis, niudevöösse rüütatud Jeesust keppidega ja rooskadega peksmas neli keskaegselt riietatud jõhkra olekuga meest; esiplaanil paremas nurgas põlvele laskunud väike käharpäine paksuke, vitsakimpu kokku sidumas, samas mahakukkunud punane peakate; esiplaani vasakus nurgas hunnikus pruunikas rüü. Paremas servas Pilaatusele (kokkupõimitud habemega mees nagu troonilistuja pildil „Jeesus Pilaatuse ees“) kõrva sosistamas hallihabemeline rohelises hermeliinkraega mantlis mees. Vasakul taamal vaade rohelise muru ja taimedega siseõuele.
Alumine – Jeesus ristil. Maalitahvli keskjoonel esiplaanil suur rist aupaistes Ristilööduga, kelle pea kohal valge nimesilt kirjaga INRI. Fooniks linnavaade kõrge kaarsilla (akvedukti) moodi müüriga ja peene gooti kirikutorniga. Ristist vasakul lähestikku seisavad sinise mantliga Maarja ja teda toetav punase mantliga noormees Johannes. Nende taga veel kaks leinajat, kellest turbanis mees pühib silmist pisaraid. Ristist paremal esiplaanil kaks uhkeis punastes kübarais habemikku, tagumisel, kel pikk mantel alt karusnahaga ääristatud, on käes valge kirjaleht, teisega osutab ristile. Eesmine figuuridest, keskaegseis sukkpükstes, säärsaabastega, toetub taprile. Pildi serval osaliselt paistmas raudrüüs figuur; ka üks turbanis pea, standardi all, ja üks kiilas pea, piigiotste foonil, vaatab ristile.
Skulptuurid sisetiibade siseküljel ja keskkompositsioon (so. altarikapp on täiesti avatud):
Kummalgi tiival seisab kullatud foonil, kullatud gooti baldahhiini all kaks täispikkuses figuuri. Peade kõrgusel foonile ladina keeles sõõrikujuliselt kirjutatud eestpalvesoov, moodustab neile otsekui pühakunimbuse. Jalgealuse esiservale (M. Lumiste hinnangul sekundaarsele) lauakesele maalitud nimi. Figuuridest allapoole jääval pseudopredellal on kahes nishis (esikülg kujundatud gootipärase ehisraamistusega kaaravana) poolfiguur. Figuuride rüüd on kuldsed, karnatsioon polükroomne.
Vasak sisetiib
Välimine – Püha Olav – Sancte Olawus
Sale raudrüüs habemik kroonitud meesfiguur, parem käsi hoiab taprit, vasakus sibulja kaanega toos. Vasaku jalaga tallab maaslamavat rohelist värvi kehaga, kroonitud naerusuise mehepeaga lohemadu (kõrgus max ca 22, 5 cm).
Seespoolne – Püha Anna Maarja ja Jeesuslapsega (nn. Anna ise kolmas) – Sancta Anna
Valge nunnarätiga noor naine, kerges pöördes paremale, vasakus käes avatud raamat, kannab paremal käel väikest alasti poisslast, kes vasaku käe on sirutanud raamatu poole, aga parema käega puudutab korvikest, mille tema poole on tõstnud naise ees seisev pikajuukseline tütarlaps
Poolfiguurid (büstid):
Välimine – Püha Barbara (ka Tundmatu naispühak; S. Karling: Püha Elisabet)– pikajuukseline naerusuine naine, pea kergelt kaldu parema õla suunas, osutab parema käega (sõrmed murdunud) kaaravaga roosavärvilisele hoonemaketile, millele vasak käsi toetub. Niši sügavuses fooniks kahe suure aknaga ja kolme väikese ärkliaknaga roosa torn. M. Lumiste poolt määritletud kui Püha Barbara, millele tunnusesemena viitab ka kahe ja kolme aknaga torn.
Seespoolne – Ristija Johannes – lokkisjuukseline ja pika lokkis habemega mees, vasak käsi kannab raamatut, millel lebab lambatall; parem käelaba murdunud. Jumala Tall raamatul on üheks Ristija Johannese tunnusesemeks.
Parem sisetiib
Seespoolne – Püha Elisabet – Sancta Elisabe.
Valge nunnarätikuga naine, kerges pöördes vasakule, hoiab paremas käes rinna kõrgusel vaagnat kolme kalaga, aga vasakus käes jalaga kannu.
Välimine – Püha Viktor – Sancte Vicktor.
Raudrüüs noormees, kerges pöördes paremale. Parema jala ees maas kiiver, vasak käsi toetumas piklikule kilbile, vasak, küünarnukist kõverdatuna, on hoidnud peenevarrelist lippu (kadunud).
Poolfiguurid (büstid):
Seespoolne – Püha Antonius? – lokkis habemega, pottmütsi meenutava peakattega ja kapuutsmantlis mees, vaade avatud raamatule, mida ta hoiab paremas käes, vasakus käes on hoitud kepi (?) ots murdunud. Kuna täpsem tunnusese puudub, on ilmselt oletatava mungarüü järgi määritletud pühaks Antoniuseks.
Välimine – Tundmatu naispühak Püha Gertrud? (ka Püha Elisabet, S. Karling: Püha Gertrud; M. Lumiste: identifitseerimata naispühak) – valge nunnarätiga, kuldses kolmiklehemustriga rüüs naine, mõlema käega hoiab süles kirikumudelit
Keskkapp
Täisfiguur baldahhiini all, vasaku tiiva ja keskkapi vahelisel konsoolil (iludetaile kaotsis), mida kannab peenike keerduva ülaosaga kuuetahuline sammas: Püha Katariina – kroonitud noor naine, vasak käsi toetab mõõka, parem käsi tõenäoliselt hoidnud palmioksa. Kõrgus ca 42 cm
Täisfiguur baldahhiini all, parema tiiva ja keskkapi vahelisel konsoolil (iludetailid kaotsis), mida kannab peenike keerduva ülaosaga kuuetahuline sammas: arvatavasti Püha Barbara – pärjatud kaunis neiu, vasaku käega on kandnud tunnuseset (võimalik, et torni); parema käe sõrmed murdunud. Kõrgus ca 40 cm
Kapiava ülaservas eesvõre keskel väike Ülestõusnu (Karling: Smärtomannen) punasinises mantlis täisfiguur (käed küünarnukist kadunud). Figuur eesvõre kummalgi otsal ja veel kaks (Karling: fyra andra liknade figurer, av vilka treföreställande David, Salomo och Jesse) kadunud. Kaks väikest pikas sinises (?) rüüs meesfiguuri on alles keskkapi tagaseina otstes (Karling: vasakpoolne Tobias Tobias propha), parempoolne Iiob? – Karling: Iop propheta.
Püha Vaimu väljavalamine
Hilisgooti kabelina kujundatud keskkapi keskmes istub valges nunnarätis, sinikuldses rüüs naine – Maarja - kõrgel punasepõhjalisel troonil, mitte seljatoel kuldne aupaistesõõr ladinakeelsete eestpalvesõnadega. Naise sõrmedest on osa murdunud, silmavaade on suunatud ülesse, samasse vaatavad ka mõned trooni ümbritsevatest üheteistkümnest apostlifiguurist, kes osa seisavad, osa aga põlvitavad. Pilkude sihiks olnud Püha Vaimu sümboliseeriv tuvikuju on läinud kaotsi.
Apostlid:
Vasakpoolsed figuurid:
1. Ülesvaatav, hallipäine ja halli habemega mees, brokaatrüüs, punakuldse mantliga, võtmetega(?), trooni kõrval vasakul, avatud raamat paremas käes, vasak toetab trooni käetoele – Peetrus.
2. Kapuutsmantlis, käes hoidnud laia teraga piiki (vt. Nottbeck-Neumann, 1892; ots, mis käest ülespoole kadunud, praegu näib toetuvat ogalisele kepile), samuti ülesvaates tõmmu mees punases tuunikas, sinikuldse mantliga – Juudas Taddeus
3. Nende ees ühele põlvele laskunult, brokaatrüüs, punakuldse mantliga, kübar seljal rippumas, pihud ees avali, vasak käsi on toetunud lühikesele (?) kepile (vt. Nottbeck-Neumann, 1892) - Jaakobus (vanem) (?)
Vasakpoolsed kaks äärmist (külgvaates) seisvat ülesvaatavat figuuri:
4. Eespool käharpäine tõmmu habemik kuldses rüüs hoiab paremas käes püsti suurt nuga, vasakus avatud raamatut – Bartholomeus
5. Tema kõrval punases tuunikas nöörvöötatud mees (mantli serv vöö vahel?), parema käe tõstnud varjuks silmade ette, vasaku käega toetub suurele mõõgale – apostel Paulus (Pühakirja järgi ei osalenud Püha Vaimu esimeses väljavalamises).
Parempoolsed figuurid:
6. Trooni kõrval seisev, enese ette vaatav noormees, punases tuunikas, kuldse mantiliga, karikaga käes – Johannes.
7. Tema selja taga rohelistekaanelist paksu raamatut käes hoidev ülesvaatav harali habemega mees, kuldses tuunikas (kukal vastu seina) – tundmatu apostel (Toomas?)
8. Johannese ees kükakil kuldses rüüs, sinikuldse mantliga tõmmu habemik, mõtlik pilk on suunatud enda ette, põlvedel avatud raamat – tundmatu apostel (Jaakobus noorem?, vrdl. Århusi altar)
Parempoolsed kaks äärmist (külgvaates) seisvat ülesvaatavat figuuri:
9. Eespool brokaatrüüs hallihabemeline, vasakut kätt kaldristile toetav, paremaga peakatte servast hoidev – Andreas
10. Tema kõrval punases tuunikas, kuldse mantliga, kähara habemega, parem käsi hoidmas mustakaanelist raamatut, vasak (murdunud?) keppi (?) – tundmatu apostel (Toomas?, vrdl. Århusi altar)
11. Esiplaanil külgvaates brokaatrüüs paremale põlvele laskunud tumedate lokkis juuste ja habemega mees, vaatab ette ülesse, vasaku käega surub avatud raamatut rinnale, parem käsi toetub kepile (kepi ülaosa murdunud?) – tundmatu apostel (Filippus?, vrdl. Århusi altar).
Samas positsioonis vasakpoolset põlvitavat (donaatoripoosis), punases tuunikas, sinikuldses mantlis isikupäraste näojoontega esiplaanikuju peetakse altarikapi tellija raehärra Derick Hagenbecke skulptuurportreeks.
Kuna portreekuju kannab vööl kukrut, tähistab ta ühtlasi ka apostel Matteust.
Kapiava kummaski nurgas Tallinna väikese vapi kujutisega kilpi hoidev konsoolkuju (ingel?; vasakpoolse eest fiaal kaduma läinud; vapikilbi nurk murdunud): lokkispäine tumedas laiavarrukalises rüüs poolfiguur.
Altarikapp tipneb ažuurse kümnest ohakanutist komponeeritud pealisvööndiga. Keskkapi peal keskel Maarja kroonimise stseen: tillukese, roidelise ažuurse pealisega kabelina kujundatud tabernaakel (varem kõrgem, vt. Nottbeck-Neumann, 1892), milles kolm kolmveerandfiguuri - keskel Maarja, käes palves kokku pandud (Karling: bakom den knäböjande Maria en ängel, som håller ett draperi), suure kuldse krooni ees, paremal halli habemega Jumal-Isa (skeptriga) ja vasakul Kristus (sõrmede asend tähistab Kolmainsust).

Sisestatud: 11.02.2010.

Mälestise ajalugu


Arvatav kinkija Tallinna raehärra Didrik (Derick) Hagenbeket (Hagenbeck).
Muinsuskaitse all alates 1933. aastast (nr. 765), 1964. aasta vabariikliku tähtsusega kunstimälestiste nimekirjas nr. 4, 1973. aastast - vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 41.
Aastal 1902 õpetaja Wieckmanni eestvõttel ja Konsistooriumi loal vahetati kappaltar kui luterlikku kirikusse sobimatu katolikuaegne ese uue altariseina vastu välja. Alguses jäeti samasse uue taha, seejärel anti Eesti Muuseumiühingule, kes paigutas altari. Niguliste Antoniuse kabelisse; 1922. aastast Kadrioru lossi kuni kunstimuuseumi väljakolimiseni, misjärel Narva mnt. 4. Seejärel sattus kappaltar 12 aastaks Toomkirikusse. 1929 oli koguduse nõukogu nõus olnud altarit Muuseumiühingule kinkima, aga seoses kiriku renoveerimistöödega 1933, hakati taotlema tagasisaamist. Muuseumiühing ei nõustunud, vaatamata eksperthinnangutele, mis pidasid hoiupaika Toomkirikus altarile sobimatuks. Alles 18. detsembril 1942 taaspühitseti kappaltar omal kohal. Pommirünnakute kartuses peale 15. septembrit 1942 evakueeriti Järlepa mõisa. Pärast sõda tagasi Tallinna, esialgu end. Rootsi Mihkli kirikusse.

Sisestatud: 11.02.2010.

Aruanded


Pühavaimu kiriku altari (obj. 41) restaureerimisdokumentatsioon 1966-1977.a. Toimik 4-16/39, II köide, 75 lehte.
B. Notke altari esialgse uurimisprogrammi raames 2007. a. teostatud tööde aruanne. Tallinn 2007. (MKA arhiiv)
Tallinna Püha Vaimu kiriku kappaltari tabernaakli konserveerimistööde aruanne. Tallinn 2009. (MKA arhiiv)

Sisestatud: 31.07.2014.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, õli, tempera, kullatis.
Tehnika: nikerdatud, polükroomia, tisleritöö, temperamaal.
Autor, valmistamise koht: Bernt Notke; Hinrik Wylsynk; tundmatud meistrid (Tallinna passiooni meister, püha Eliisabeti legendi meister)
Dateering: 1483, Lübeck
Mõõtmed: S. Karling, 1946: kõrgus 262 cm, laius 182 cm. Pealisosa kõrgus ca 100 cm; laius avatuna ca 364 cm. Korpuse seisvate figuuride kõrgus ca 90 cm, põlvitavate ja istuvate figuuride kõrgus ca 70 cm. Raamistuse pisifiguuride kõrgus ca 38 cm. Seisvate tiivafiguuride kõrgus ca 90 cm; poolfiguuride kõrgus ca 35 cm. Pealmikufiguuride kõrgus ca 50 cm (Maria veidi väiksem).
V. Raam, 1976: kõrgus 262 cm (koos pealiskompositsiooniga 360 cm); laius avatuna 364 cm; korpuse laius 182 cm, tiibade laius 91 cm. Korpuse seisvate figuuride keskmine kõrgus 90 cm, põlvitavate ja istuvate figuuride kõrgus 70 cm, miniatuurfiguuride keskmine kõrgus 38 cm, pseudopredella poolfiguuridel 35 cm, altaripealises keskmiselt 50 cm.
M. Lumiste, 1980: kogukõrgus (koos sekundaarse predellaga) ca 370 cm; 1969 – koos pealmikuga 360 cm; kogulaius 379 cm (1969: 377 cm); välistiibade kõrgus 215 cm, laius à 95 cm; sisetiibade ja keskkapi kõrgus (koos karniisi ja ristlillikfriisiga) 263 cm; keskkapi kõrgus 215 cm; 1969: 263 cm (koos ristlillikukarniisiga),, keskkapi laius 189 cm, tiivamaalide valgusmõõt 90 x 78, 5 – 79 cm; keskkapi kujude kõrgus 70 – 92 cm, donaatorikuju kõrgus ca 65 cm; apostel Bartholomeuse kõrgus ca 90 cm; kujud tiibadel – kõrgus ca 90 cm; poolfiguurid tiibadel – kõrgus 32-34 cm; miniatuurfiguuride kõrgus ca 37 cm (1969 – ca 37 cm), pseudopredella poolfiguuride kõrgus ca 32 cm (1969).
Tiibade laius 95 cm; välistiiva raamistuse paksus ca 5, 5 cm; sisetiiva paksus (sügavus) ca 26, 5 cm. Skulptuuride kõrgus: Olav ca 89 cm; Anna ca 87 cm; Elisabet ca 89 cm, Viktor ca 90 cm
Kujukesed Tallinna vapiga: parempoolse kõrgus ca 28 cm, vapikilbi kõrgus max ca 17 cm; vasakpoolse kõrgus ca 26 cm, vapikilbi kõrgus max ca 15 cm.
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): sisekapi ülaosas: Anno dni m cccc llxxxiii deus releganit in die penthecostes apostolos confirmauit Sanctum sum spiritum
Peetruse käes olevas raamatus: ANO 1625 ANO 1815 ANNO 1625
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Skulptuuride algne värvkate on säilinud. 1623 ja 1815 on algset kompositsiooni osaliselt muudetud ja kohati tehtud asjatundmatuid värviparandusi (Karling: altarskapets ursprungliga bemålning väl beverad men delvis „påbättrad“ vid senare restaureringar, av vilka en på 1620-talet synes ha varit mest genomgripande). Pass nr. 1, (M. Lumiste, 1969): Konserveerimisest puutumata osadel on täheldatav määrdumus, värvikihi kohati halb seos krundiga ning selle irdumistendents ja lokaalsed ülemaalingud nii maalidel kui ka skulptuuridel. Puudub üksikuid detaile: Püha Vaim (tuvi) keskkapist, leegid apostlite peadelt jne. 1960. aastatest kuni 1984 toimus altari restareerimine Moskva Restaureerimise Keskinstituudis (BЦНИЛKP). Skulptuure konserveeriti Moskvas, tiivamaalinguid restaureeris kohapeal põhiliselt Vjatšeslav Titov. Aastatel 1966-1977 toimunud restaureerimistööde kohta on MKA-s olemas dokumentatsioon – põhiliselt tööde vastuvõtuaktid (toimik 4-16/39, II köide). Mõningal määral kajastub restaureerimise käik restaureerimisnõukogu protokollides 1980-1984 (mälestise toimik MKA-s). Näiteks informatsiooni protokollist 19. septembril 1980: Töid altari kallal on tehtud alates 60-ndate aastate lõpust. Liiguvad väga aeglaselt, kuna kõik skulptuurid on kehvas seisus, toimub krundi ja värvi irdumine. Seetõttu teostavad töid põhiliselt avariiohtlikes kohtades. Võrdluseks on jäetud kontrolllapid. Korraga on käsile võetud 1-2 skulptuuri. Tsükkel laboratooriumis kestab ca 1 aasta. 1973.a. alates on töid teostatud keskse ja tiibade gruppide juures. 1975.a. alates on alanud pidev temperatuuri ja niiskuse rezhiimi muutumine: niiskust talvel 95%, suvel 60%; temperatuur talvel 1-2º, suvel 16-17º. Kuid õnneks on üleminekud aeglased. 1975. a. alates ei ole suuremahulisi töid tehtud. 1980. aprillis demonteeriti korpus, ilmnes, et need kohad, mis varem olid korras, on muutunud avariiohtlikuks. Praegune põhitähelepanu pööratud tiibade demonteerimisele ja konserveerimisele. Paremal tiival toimub ka originaalvärvide väljapuhastamine… Üldtendents on praegu originaalse polükroomia väljapuhastamine. Oht seisneb selles, et puhastatud kohad saavad õhuniiskust ja võivad hakata irduma…
Konserveerimistööde aruanne. Ennistuskoda „Kanut“, mai 2001: Altari puidu seisund stabiilne, krundikihi, polükroomia ja kullatise seotus puiduga hea. Värvikiht ja kullatis on määrdunud, pinda katab ühtlane tolmukord.
Viimati restaureeritud 2001 (ennistuskoda „Kanut“). Konstruktsiooni kindlustamiseks tehtud uus puitalus, fikseeritud irdunud nikerddetaile, metallosad puhastatud ja konserveeritud, valmistatud uued tiivafiksaatorid, kinnitatud lokaalselt krunti, värvitud ja kullatud aladel tehtud puhastusproove.
Seisundi detailset ülevaadet ega täpseid mõõtmeid ei ole võimalik saada ilma restauraatori kohalolu ja sekkumiseta.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kappaltari tiivad on ülalt fikseeritud reguleeritavate metallfiksaatoritega ja alt toestatud kiiludega uue puidust baasi peale. Tiibade liigutamine ja asendi fikseerimine on võimalik astmete kaupa, tõstes üleval fiksaatorit tihvtilt tihvtile ja sobiva asendi leidmisel paigaldades tiibade alla toestavad kiilud. Arvestades kappaltari juures aja jooksul toimunud konstruktsioonilisi muutusi (tiibade vajumist ja kiiva tõmbumist), ei ole võimalik tiibu täielikult avada ega sulgeda.
Predella olemasolu kohta algselt puuduvad andmed (praegune puitalus tehtud aastal 2001 ennistuskojas “Kanut”).

Sisestatud: 11.02.2010.