Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Koolussaare"
Mälestise registri number 12902
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 19.04.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Kirjalikult fikseeritud suulise rahvapärimuse olemasolu.

Sisestatud: 21.10.2008.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu asub väiksel "soosaarel" ning on ümbritsetud madala märja alaga. Kalmistu alal kasvab mets ja võsa, ühtegi viidet muistisele peale kõrgema ala ei ole, puudub ka mälestise tähis.

Sisestatud: 21.10.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu asub Pindi talu maade soise ala soosaarel, Männiku talust 400 m kagus, Sepa talust 700 m edelas.

Sisestatud: 05.12.2008.

Mälestise ajalugu


Välisilme järgi on muistis dateeritud 13.-18. sajandisse.

Sisestatud: 05.12.2008.

Kaitsevööndi ulatus


50 meetrit mälestise piirist.

Sisestatud: 21.10.2008.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 17.03.2015.