Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi
Mälestise registri number 12906
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 11.06.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Tehislike lohkude esinemine kivil. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 17.05.2011.

Mälestise kirjeldus


Ohvrikivi on suhteliselt madal, umbes põlvekõrgune, pealt lame. Looduslikke ega kunstlikke lohke kivil pole.

Sisestatud: 19.11.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Ohvrikivi asub Nõo vallas, Unipiha külas, Unipiha mõisa härrastemajast 600 m ida pool, Unipiha-Lätiküla tee põhjaküljel. Ohvrikivist tõenäoliselt 30 m ida suunas asub Unipiha kivikalme (reg nr 12904).

Sisestatud: 19.11.2008.

Mälestise ajalugu


Ohvrikivi arheoloogiliselt uuritud pole. Välisilme järgi on muistis dateeritud II aastatuhandesse.

Sisestatud: 19.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist.

Sisestatud: 19.11.2008.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 17.03.2015.