Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Väärid põhja-, lõuna ja lääneseinte juures, E. Thiele, 17. saj. (õli, puit)
Mälestise registri number 1291
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 42
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 20.09.13

Inspektor: TKVA peaspetsialist, Viive Leitsar

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kirikuinterjööri kujundav, põhiosas 17. sajandil Tallinna väljapaistva kujuri ja puunikerdaja Elert Thiele töökojas loodud polükroomsete nikerduste ja maalidega tervikansambel.

Sisestatud: 11.02.2010.

Mälestise kirjeldus


Pikihoone lõuna- ja põhjarõdu rinnatised on polükroomsete figuraal- ja ornamentaalsete nikerdustega liigendatud maaligaleriina kujundanud Elert Thiele koos nimeliselt tundmatute abilistega arvatavalt 1660. paiku. Läänerõdu ja põhjarõdu läänepoolne pikendus on hilisemad, arvatavasti 17. sajandi lõpust või 18. sajandi algusest, kusjuures kasutatud on Thiele nikerdatud rippornamente; 4 maali sellel arvatavasti 19. sajandist. Läänerõdu laiendamine itta, seoses uue oreli ehitamisega 1920. aastate lõpus, ei muutnud rinnatise kujundust. Rõdusid kandvad kaheksakandilised sambad on historitsistliku (pseudogooti) lahendusega, seega 19. sajandist (1851?).
Lõunaväär
Vääri kunstiväärtuslikumaks osaks on reljeefse puunikerduse ja maalidega kaunistatud ning karniiside ja profileeritud liistudega liigendatud rinnatis. Horisontaalliigenduse loovad tugevasti eenduv ülakarniis ja kitsamad erinevate profileeringutega karniisid ja liistud üla- ja allosal. Vertikaalliigenduse põhielementideks on reljeefsed, reeglina kordumatute abstraktse pahkmikornamendi kombinatsioonide ja vähemal määral ka hermidega kujundatud pilastrid, kokku 16 tk. (M. Lumiste, 1980). Hermipilastrid
asetsevad ornamentaalsete pilastritega üle ühe, seega on mõlemat tüüpi pilastreid 8. Hermipilastri kõrgus (J. Naha, 1944): ca 88 cm. Idast I hermifiguur kujutab vormikat naist, käsivarred paljad, parem käsi rinnale tõstetud, vasak hoiab seelikuvolte; idast II herm - peenepihaline naisfiguur, paljad käsivarred rinnal risti; idast III herm – naine valkja pearätiga, idast IV herm – noor paljaste käsivartega palvetav naine; idast V herm – noor nunnarätiga naine, rinnad kikkis; idast VI herm – vuntside ja kikkhabemega kongusninaline mees; idast VII herm – pearätiga (nunnarätiga) noore naise pea (ornamentaalne dekoor küündib kaelani). Kõigi pilastrite kohal paiknevaid konsoole kaunistavad kõrgreljeefsed (peaaegu ümarplastilised) naiste ja meeste peakesed, kokku 12 (lisaks 2 peakest rõdu lääneotsal, vt. J. Hoertsi epitaaf, reg. nr. 1669; daatum 1660 epitaafi tekstis on vääride dateerimise aluseks); peakeste diagonaalpikkus 27 - 29 cm; kõik vähem või rohkem värvikadude ja puidukahjustustega (puidukahjustused vanad, so. viimase värvikihi all; värvikaod küündivad valge alusvärvini): idast I – lokkispäine rõõmus näoke, ninaots murdunud; idast III – kaelakee ja paljaste prinkis rindadega sireen; ninaots murdunud; idast IV – lokkispäine rõõmus näoke, ninaots pooleldi murdunud; idast V – pikkade tumedate lokkidega ja vuntsidega mees, kerges pöördes vasakule; idast VI – sarnane rõõmus näoke kui I ja IV, ninaots kulunud, kerges pöördes paremale; idast VIII – torukübaraga, pikkade lokkis juuste, vuntside ja kikkhabemega mees; kübara eesserv murdunud; idast IX – V-kaelusega pikajuukseline kongus ninaga pea; ninaots veidi kulunud; idast X – lopsaka lokkis juuksepahmakaga ja volangkaelusega pea, kerges pöördes vasakule; idast XII – tumehalli pearätiga kongusninaline rinnakas naine, ninaots ulatuslikult murdunud; idast XIII – rõõmus lokkispäine, volangkaelusega näoke, kerges pöördes paremale, ninaots kulunud, lõuast tükk murdunud; idast XIV – räti ja peavõruga pikajuukseline kaarjate vuntsidega terava lõuaga mees, kerges pöördes paremale, nina ära murdunud peaaegu täiesti; idast XV – rõõmus lokkispäine näoke, nagu I, IV ja VI, ninaots, lõug ja parem põsk vähe kahjustatud. 4 konsoolil (idast II, VII, XI ja XVI) pahkmikornamendist välja kasvav groteskne mask – kõik detailides erinevad (diagonaalpikkus 25-28 cm). Ka pilastritest allapoole jäävaist konsoolidest 8 on sarnaste groteskmaskidega kujundatud; ülejäänud 8 konsoolil aga puhtornamentaalne pahkmikdekoori. Rinnatise allserva küljes 4 pahkmikornamentaalse esiküljega rippdetaili (kõik erineva pikkuse ja laiusega, ka ornament detailides erinev; max laius 25 – 28 cm). Rinnatise keskjoonel nelinurksetes madalates, profileeritud raamiga ääristatud nishides 15 maalitahvlit (õli, puit) Vana Testamendi ainetel. Vääri puitosa oli ilmselt kunstniku tööleasumise ajaks juba valmis ehitatud ning maalitahvlid raamitud. Nii tahvlite liimistus kui ka maalimine on teostatud vertikaalasendis ning kiiresti… (restaureerimisprotokoll, 20. november 1998, TKVA-s). Lõunarõdu arhitektooniline kompositsioon ja dekoratiivvormid on sarnased põhjarõdu omadega, kuid nende kvaliteet on jämedam ning reljeef madalam. Päritolu ühe ja sama meistri töökojast on siiski väljaspool kahtlust. Maalid on maalilisemad, vähem kontuursed kui põhjarõdu rinnatisel, seega teine meister. (M. Lumiste, 1969 – mälestise pass nr. 6, Muinsuskaitseametis). Vääri tahvelmaale ümbritseva polükroomse nikerduse seisund on suhteliselt stabiilne. Puidu säilivus hea. …ei avastatud putukatest ega mikroorganismidest põhjustatud kahjustusi va. puidu pehmenemine vasakult I pahkmikornamendi osas. Kahjustus ei ole ulatuslik. Mehhaanilised kahjustused on suures osas põhjustatud detailide lohakast eemaldamisest II Maailmasõja ajal ning hilisemast kiirustades tehtud tagasipanekust. Seetõttu esineb puidu murdekohti, haamrilöökide jälgi jne… Polükroomia on eelnevalt kaks korda tervikuna ülevärvitud. Esiteks valge õlivärviga ning seejärel J. Kobolevi poolt teostatud kiriku ümberehituste raames “algseid värve” taastavas variandis. Värvikihid on kaetud puhastamata pinnale, mistõttu pind on krobeline ning seetõttu raskemini puhastatav…. Teistest detailidest erinevad on vasakult VII ja XIV alumiste rippkonsoolide kattekihid. Neil detailidel on valge õlivärvi peale kantud ookrivärvi veeslahustuv krunt, millele on tehtud polükroomne maaling…(lõunavääri restaureerimis-dokumentatsioonist, 1998-1999. TKVA-s)
Maalid (alates idast):
1. Inimese loomine, ka “Aadam paradiisis”, “Aadam Eedeni aias”.
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Erschaffung des Menschen, nn. Meriani piiblist (“Icones biblicae”, 1625-1627). Alasti meesfiguur – Aadam seismas ühes metsloomade ja lindudega (rebane, metssiga, lõvi, hobune kaamel, jänes, hirved, toonekurg) künklikus lopsakate puude ja põõsastega jõeäärses maastikus. Mees on silmseoses valgusvooga, milles heebrea tähed (JHWH) ja mis tuleb tumedaist pilvedest vasakus ülanurgas. Valgusvoo teine haru suunatud jõe teisel kaldal põõsaste vilus lebavale naisfiguurile – Eevale. Varemalt on maali puhastatud, värvikadusid retusheeritud. Viimane restaureerimine: R. Viires, 1998. (vt. restaureerimisdokumentatsioon TKVA-s).
2. Pattulangemine, ka “Aadam ja Eeva”, “Eeva loomine” (ekslik)
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Der Sündenfall, nn. Meriani piiblist (“Icones biblicae”, 1625-1627). Hea ja kurja tundmise puu all, mille tüve ümber keerdunud madu, seisavad viigilehtedega mees ja naine - Aadam (paremal) ja Eeva (vasakul), kummagi selja taga loomad, sh.
elevant (sümboliseerib Kristust, kes mao ära tallab), härg (ohvriloom), ükssarvik (tähistab vooruslikkust); puu all kass kui himu ja laiskuse sümbol ja ees vasakul rebane kuradi sümbolina. Eeval on õun ülestõstetud käes. Kunstnik on maalinud need pildid hoogsalt ja kergelt. Kuigi veidi naiivsed, on nad oma vahetus ja julges teostuses mõjuvad. Eriti hästi on õnnestunud väiksemad linnud ja loomad, kes on väga loomutruud. Kõigi näod on väga ilmekad. Tihti on käed-jalad maalitud kergelt ja läbipaistvalt, üle küngaste ja põõsaste kontuuride… Igal pool – inimeste nägudel ja kehadel, paradiisipuu õuntel on antud aktsendid hoogsate valge värvi tõmmetega, see annab maalile erilise elevuse. (restaureerimisaruandest. R. Viires, 1998. TKVA-s). Maalil “Aadam ja Eeva” on huvitav jälgida kunstniku tööd. Aadama jalgade asendit on muudetud, rebane ning ükssarvik on hiljem juurde lisatud, sest nende alt paistavad muud detailid… (restaureerimisprotokoll, 20. november 1998, TKVA-s). Varasemalt on maali puhastatud, värvikadusid retusheeritud. Viimane restaureerimine: R. Viires, 1998. (vt. restaureerimisdokumentatsioon TKVA-s).
Mõõtmed: tahvel 88, 7 x 78, 5 cm, paksus 0, 8 cm, maal 77 x 68 cm,
3. Paradiisist väljaajamine, ka “Paradiisist väljasaatmine”.
Maalikompositsiooni eeskujuks on detail Mathaeus Meriani gravüürist Die Vertreibung aus dem Paradies, nn. Meriani piiblist (“Icones biblicae”, 1625-1627)
Kaks paremale põgenevat alasti inimfiguuri – tõmmu ihuga Aadam ja hele Eeva (gravüüri suhtes peegelpildis). Aadamat tõukab õlast suur punases rüüs ingel, paremas käes leekiv mõõk. Ingel seisab ovaalses koopasuus, kust taustana paistab hele valgus. Inimesed tumeda lehestiku foonil, taamal pilvine taevas, jõemaastik, haigur, hirv. Tahvel on olnud algse kokkuliimituse kohtadest lahti, suuremad värvikaod allservas, hõõrdekohti tugevast puhastamisest varemalt. Restaureeris M.- R. Heidelberg (restaureerimisprotokoll, 20. mai 1999, TKVA-s), sh. puuduv vaheliistuosa asendatud uue toneeritud puitliistuga.
4. Peale pattulangemist, ka “Patukahetsus”, “Aadam ja Eeva poegadega”, “Aadam ja Eeva kahetsemas, nende vahel Kain” (osal. ekslik).
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Nach dem Sündenfall, nn. Meriani piiblist. (“Icones biblicae”, 1625-1627).
Maali paremas servas suure puu varjus istub nahkadesse riietatud Aadam, vasaku käega varjab nägu. Temast vasakule põlvili asendis Eeva, samuti nahk üll, õla taga poolvarjus laps – Kain. Teine poiss – Aabel, kõrvuti lambatallega istub mehe ja naise vahel. Vasakul taamal järsul künkaveerul põld kündjaga ning palkmaja. Figuuridel hõõrdumiskahjustusi. Restaureeris M. Klaas (restaureerimisprotokoll 20. mai 1999)
5. Kain ja Aabel, ka “Kain tapab Aabeli”
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Kain und Abel, nn. Meriani piiblist. (“Icones biblicae”, 1625-1627). Esiplaanil jämedatüvelise puu kõrval kujutatud Aabeli tapmist. Niudevöötatud Kain on löögiks käe tõstnud selili maha kukkunud, samuti niudevöösse drapeeritud Aabeli vastu. Stseen toimub metsalagendiku taustal, kus kaks jõeäärset suitsevat ohvrialtarit, ühe kõrval mees põlvili; mees teise ees
on käed palves taeva poole tõstnud. Silmapiiril laia vetevälja ääres teravatipuline kaljumägi. Viimane restaureerimine: M Klaas (restaureerimisprotokoll 20. mai 1999, TKVA-s. Töös olnud maalide hulgast on antud pilt kõige halvemini säilinud. Vasakpoolses osas esineb palju kadusid, hõõrdumisi ja ülemaalinguid. Puitalus on kokku liimitud 4 lauast, mis olid lahti löönud. Parempoolse laua servas oli pikk pragu, vasaku ääre ülaosas suurem puidukadu), sh. maalitahvli vasakusse ülaossa lisatud puidust toestus.
6. Noa laev, ka “Noa saab käsu ehitada laev”, “Noa võtab vastu käsu hakata ehitama laeva”, “Noa võtab vastu saatkonna, kes käsib tal laeva ehitama hakata” (ekslik). Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Noah und die Arche nn. Meriani piiblist. (“Icones biblicae”, 1625-1627). Esiplaanil vasakule pöördes punases vammuses ja lehvivasse mantlisse drapeeritud taeva poole palvetav Noa. Taamal mäeveerul tema laev, mille pealisehitus oma kujult meenutab küüni.
Mitmesugused loomad paarikaupa sammumas ja linnud lendamas laeva poole. Taeva piiril puudesaluga ümbritsetud mäe tipus helendab keskaegne linnus. Seisukord ka enne viimast restaureerimist hea; värvikadusid all paremal; vähe hõõrdumisi; tahvel oli liitekohtadest lahti; paremas küljes puidulõhed (restaureerimisprotokoll 20. mai 1999, TKVA-s). Restaureeris M.- R. Heidelberg, 1999.
7. Veeuputus. Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Die Sintflut, nn. Meriani piiblist. (“Icones biblicae”, 1625-1627). Ees maali vasakul poolel 3 alasti meest ja naine poolraagus puu ümber; puuoksal istuv poiss. Paremal ja figuuride taga veevool, milles uppuja; kaldale sööstev hobune; veel inimesi veevoogudes, paadis, parvel. Taamal keset laia vetevälja Noa laev. Enne viimast restaureerimist (M. Klaas, 1999) oli maal tugeva kahjustusega vasakul all hõõrdejäljed,
(värvi irdumine), eriti kannatanud naisfiguur. Tahvel liitekohast lõhenenud, vasakul all oksakohas puidukadu (vt. restaureerimise protokoll 19. jaanuar 2000, TKVA-s)
8. Jumala leping Noaga, ka “Noa tänuohver”.
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Bund Gottes mit Noah, nn. Meriani piiblist (“Icones biblicae”, 1625-1627). Eelmisele maalile sarnases maastikus on vasakul esiplaanil 3 põlvili laskunud meest, kelle pilk suunatud taevasse maali paremas
ülanurgas, kus pilvedest paistvas valguskiires heebrea tähed, mis märgivad Jumala nime, kes palvetajatega kõneleb. Taamal meeste kohal kõrge küngas ohvrialtarit tähistava kiviga; maali paremal poolel alanev veteväli ja vikerkaar üle selle. Enne viimast restaureerimist (M.- R. Heidelberg, 1999) oli maalil värvi irdumisi ja kadusid, ulatuslikke originaali katvaid toneeringuid (vt. restaureerimise protokoll, 19. jaanuar 2000, TKVA-s)
9. Noa poegadega, ka “Noa jooming”, “Joobnud Noa poegadega”. Maalikompositsiooni eeskujuks on Mathaeus Meriani gravüür Die Trunkenheit Noahs, nn. Meriani piiblist. (“Icones biblicae”, 1625-1627). Puudesalu foonil esiplaanil neljast mehest koosnev figuurigrupp: varikatuse all lösakil on sinises särgis vanem mees – joobnud Noa, savikann jalge ees külili. Kaks vuntsidega meest – Noa pojad Seem ja Jaafet, pilk selja taga pööratud, lähenevad lamajale tekki kandes. Eesmisel mehel on jalas punased säärsaapad. Maali paremasse serva jääb en face kolmas Noa poegadest – Haam, ümarapalgeline noormees sinises rüüs, drapeerituna punasesse mantlisse. Taevas lendab linde. Maalil suuremad värvikaod parempoolses servas ülalt alla ja allosas; suuremad hõõrdumised figuuridel; pildipind krobeline (vt. restaureerimise protokoll, 19. jaanuar 2000, TKVA-s) Restaureeris M.- R. Heidelberg, 1999.
10. Aabram teel Kaananimaale, ka “Aabram, Saarai ja Lott teel tõotatud maale”, “Rebekka põgeneb Iisaku juurde” (ekslik).
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Auszug Abrahams, nn. Meriani piiblist. (“Icones biblicae”, 1625-1627). Künklikus puudesaluga maastikus esiplaanil paremal, suunaga vasakule, suure lehtpuu foonil teed käimas hallihabemeline, õlakotti kepi otsas kandev karvases peakattes, lühikeses kuues mees, kõrvuti pikas sinises seelikus naisega. Naise vasakust käest hoiab kinni punasesse riietatud laps nende vahel. Naise parem käsi etteosutavalt väljasirutatud. Eespool inimesi pruuni-valgelaiguline koer hüppel. Peategelaste selja taga tulemas veel kolm meest; tagapool maali keskosas kari ja ajajad. Maal hästi säilinud ja terviklik, vähesed värvikaod (vt. restaureerimise protokoll, 19. jaanuar 2000, TKVA-s). Restaureeris M.- R. Heidelberg, 1999).
11. Melkisedeki ja Aabrami kohtumine, ka “Jaakobi ja Eesavi kohtumine” (ekslik)
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Abraham und Melchisedek, nn. Meriani piiblist. (“Icones biblicae”, 1625-1627). Enamikku maalipinnast täitev figuurigrupp koosneb kahest küljetsi ja ühest en face seisvast mehest ja kolmest ratsanikust (tahvli vasakus servas), piigid ja kilbid käes, lipud pea kohal. Ratsanike ees rooma sõdalase lühikeses rüüs ja säärsaapais Aabram, käsi laiutades vastu võtmas leiba turbanis ja pikas idamaises riietuses mehelt – Saalemi kuningalt Melkisedekilt. Viimase selja taga seisab otsevaates, ka lühikeses rooma sõdurirüüs, säärsaapais noormees, vasak käsi pea juurde tõstetud (vangist päästetud Lott?). Enam hõõrdumisi nägude piirkonnas, värviirdumisi - vasakus allnurgas (vt. restaureerimise protokoll, 19. jaanuar 2000, TKVA-s). Restaureeris M.- R. Heidelberg, 1999.
12. Ilmutus Mamre tammikus (Kolmainsus), ka “Iisaki sündimise tõotus”, “Läätseleeme lugu” (ekslik), “Reetmine läätseleeme eest” (ekslik).
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Die Drei Männer bei Abraham, nn. Meriani piiblist. (“Icones biblicae”, 1625-1627). Seoses sellega, et Jumal end Aabrahamile ilmutab kolmes isikus, nimetatakse süzheed ka Vana Testamendi Kolmainsuseks. Lehtpuude vilusse seatud valge linaga laua taga istumas kolm meest: üks punases, teine sinises, kolmas kollases(kuldses) rüüs. Nende poole ruttab rooga pakkudes valkjas vöötatud hames ja punastes säärsaabastes mees - Aabraham. Silmapiiri sulgeva kehva elumaja avali uksel sinisesse rõivastatud naine - Saara. Pildi vasakul poolel paistab taamal kitsalt roheline välu. Üle maalipinna jooksis ülalt paremalt alla diagonaalis tugeva esemega muljutud vagu, mis on osaliselt täidetud originaalvärviga. Maali pinnatöötlus originaalis oli hooletum kui eelnevatel piltidel – krobelisem, värvi sisse oli jäänud prahti ja pintslikarvu. Maal visandlikuma loomuga, eriti parempoolses ülaservas. Suuremad hõõrdumisest tekitatud kahjustused olid maali keskosas. Krobelise maalipinna tõttu esines palju väikeseid hõõrdumisi kogu pinnal (restaureerimise protokoll, 19. jaanuar 2000, TKVA-s). Restaureeris M Klaas, 1999.
13. Haagar ja Ismael kõrbes.
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Hagar und Ismael in der Wüste, nn. Meriani piiblist. (“Icones biblicae”, 1625-1627). Maali vasakus allnurgas puu varjus künkal istuv, käed palves kokku pannud prink naine, sinine mantel drapeeritud ülle, jalge ees ümber kukkunud savikann. Naisest paremale seisab punases jakis, suurte valgete tiibadega ingel, käed osutavalt ette sirutatud. Taamal metsapuud
veele peegeldumas; paremal pool purskav kaev ja liivasel kaldal punasel vaibal lamav lapsuke – Haagari poeg Ismael, samas püstine kuivanud puutüvi. Maalil toneeritud värviirdumisi vasakus servas ja allosas. Restaureerimise protokoll, 19. jaanuar 2000 (TKVA-s): pilt paistis silma oma maalilisusega. Tundub, et autorile olid lähedased romantilised motiivid. Kogu Vana Testamendi seerias on eelistatud stseene väheste tegelastega. Figuurid on vahel kohmakavõitu, loodusmotiivid ning loomad seevastu meisterlikud. Restaureeris M.- R. Heidelberg, 1999.
14. Aabrahami ohvritoomine , ka “Aabrahami ohver”, “Aabraham ohverdab Iisaku”
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Die Opferung Isaaks, nn. Meriani piiblist. (“Icones biblicae”, 1625-1627). Mäeküljel lehestiku foonil punases lühikeses rüüs ja punaste säärsaabastega habemik mees, suur nuga paremas käes, pilk üles tõstetud taevasse maali paremal ülanurgas, kus pilvest paistab ingli poolfiguur. Mehe ees kividest laotud altar, millel põletispuude peal kinniseotult lebamas alasti poiss. Mehe selja taga suure lehtpuu all paistmas kõverasarveline jäär. Ees altari kõrval maas puuhalud ja suitsutusnõu ning sinine riie. Maal suhteliselt hästi säilinud. Värviirdumisi ei esinenud. Üksikud kaod paiknesid allosas ja vasakus nurgas. Maalitehnika poolest see maal visandlikum. Huvipakkuv detail see, et ülemise liistu osa oli mitmes kihis õlivärvidega üle värvitud. …Tundub, et sellel pildil puudus raamiliist juba originaalis ning lisati juurde alles siis, kui kogu raamistus mustaks värviti, st. sellel sajandil (restaureerimise protokollist, 19. jaanuar 2000, TKVA-s). Restaureeris M. Klaas, 1999)
15. “Aabrahami sulane ja Rebeka kaevul”, “Elieser ja Rahel kaevul” (ekslik)
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Isaak und Rebekka am Brunnen, nn. Meriani piiblist. (“Icones biblicae”, 1625-1627). Purskkaevu ääres heledas kleidis naine veekannuga, selg vaataja poole ja tema ette kummarduv suurekasvuline habemik mees sini- puna-kollases rüüs. Fooniks neli pikakaelalist kaamelit. Kaamelitega kõrvu meesfiguur – Laaban. Taamal linnavaade mäe jalamil. Maal terviklikult ja hästi säilinud, ületoneeringuid vähe. Pildi viimistlus oli teistega võrreldes nõrgem. Kas oli see tingitud sellest, et tegu oli seeria viimase maaliga või kasutas meister õpilase abi. Nii olid kaamelid tagaplaanil roosakat tooni, taevas läbimaalimata ning vasakus alumises nurgas asuv grott ainult markeeritud (restaureerimise protokollist, 19. jaanuar 2000, TKVA-s): Restaureeris M.- R. Heidelberg, 1999.
Lääneväär
Vanaklassitsistlikult lihtsal ja rangel rinnatisel vahelduvad seinapinnast vaevu eenduvad lihtsate profiilkapiteelidega (enamik kapiteelidest puudus enne 1957 restaureerimist) kannelleeritud pilastrid lamedate, pealt ümarkaarsete maalinishidega. Kokkuliimitud kuusepuutahvlitele maalitud pilte on neis kaaravades 14, kusjuures 10 kujutavad Kristuse kannatusloo stseene, kaks lõuna- ja kaks põhjapoolset aga on dekoratiivse iseloomuga maastikumaalid, tõenäoliselt 19. sajandist. Kuna Kristuse kannatusloost puudub olulisi stseene (ristilöömine jne.) siis tuleb arvata, et täiesti ebaprofessionaalsed maastikulised “pildid” on butafoorne asendus hävinud originaalkompositsioonidele (M. Lumiste, 1980, lk. 157). Vääri lõpuosast kaks viimast stseeni – Kristuse haudapanek ja ülestõusmine – erinevad teistest samuti nii mõõtmete kui maalitehnika poolest. Algselt ühtselt teostatud ülejäänud pildireast – kaheksast maalist – on viimased kolm originaalis lõpetamata teosed. Peale on kantud joonistus, mis on mingil määral ka läbi maalitud, kuid võrreldes esimese poole piltidega, ilmnevad selged kiirustamise tunnused. Niisiis osutavad kaheksa maali selgesti ühe meistri käekirjale, kaks võivad pärineda mujalt ja neli on hiljem juurde lisatud (Pühavaimu kiriku orelivääri restaureerimisedokumentatsioon, 18. juuni 2001, TKVA-s)
Rinnatise allservas 6 pahkmikornamendiga rippkaunistust (laius max 24 – 26 cm; pikkus (J. Naha, 1944): 172, 178, 180, 172, 170 ja 172 cm), kusjuures lõunast III teistest kõrgema reljeefiga. Kaks väikest servadetaili (kumbki ca 38 x 26 cm; J. Naha, 1944: pooleks saetud, keskosa puudub 77 x 26 cm) rõdu tugisamba ääres on mingi pikema reljeefi otsad. Rõdu praegune suurus on aastast 1933. Varem vääri esikülge toetanud ja selle laiendamisel 1933 aasta paiku tahapoole jäänud 8 gotiseeritud sammast on samuti sekundaarsed ja pärinevad ca 19. sajandi keskelt (M. Lumiste, 1980, lk. 157). Põhjast kolmanda ehispilastri tagaküljel halvastiloetav pliiatsikiri: V. Sturm, Technik; Jürri Mäggi 1874 (9?). Vääririnnatise viimane restaureerimine toimus 2000.- 2001: maalid restaureeris Malle-Reet Heidelberg, polükroomia – Milvi Korela, puidutöö – Tiit Villemsoo.
Maalid (alates lõunast):
16. Maastik, ka “Maastik arhitektuursete motiividega”
Arhitektuurimaastik võlvidega, 19. sajandist. Dekoratiivne maal arhitektuurielementidega. Õhuke õlivärvikiht on kantud suure pintsliga puidutahvlile ilma eelneva krundita, mistõttu tumedamate pruunikate toonide puhul puit kohati läbi kumab. Maali vasak pool oli eelneva puhastuse käigus tugevasti kannatada saanud. Alumises nurgas on ulatuslik värvikadu…Kuna maastikupildid on ilmselt tahtlikult tumeda kattelakiga kaetud, oleks kogu tumenenud lakikihi eemaldamine toonud esile maalide visandlikkuse (Pühavaimu kiriku orelivääri restaureerimisdokumentatsioon, 2001; TKVA-s).
17. Maastik, ka “Udune maastik”
Tume maastik pilvedega (J. Naha, 1944), 19. sajandist. Maastiku keskel on vaevu aimatav puu kujutis. (Pühavaimu kiriku orelivääri restaureerimisdokumentatsioon, 2001; TKVA-s).
18. Püha õhtusöömaaeg
Kõrges ruumis võlvkaare all, vaataja suhtes diagonaalselt paikneva laua ümber (laua vasak ots jääb pildist väljaspoole) istumas Jeesus ja 10 apostlit, enamik heledas riietuses. Jeesusel üll punane mantel, pea ümber kiirgav aupaistus, ümarapaleline Johannes
käsipõsakil tema ees. Maalimisviisilt paistab silma ilusa detaili- ja värvikäsitluse poolest. Kõige enam kannatada saanud maal. Eriti vasakul poolel rohkesti värvikadusid, mis võisid olla põhjustatud niiskuse toimest. Maalitahvel oli lõhenenud kaheks, laudade vahekohas oli märgata haamrilöökide jälgi, keskel puudus osa puidust koos maalinguga. (Pühavaimu kiriku orelivääri restaureerimis-dokumentatsioon, 2001; TKVA-s).
19. Jeesus Õlimäel, ka “Kristus Õlimäel”, “Kristus Ketsemani aias”
Maali keskosa ja sümbolitähenduslikud detailid komponeeritud Matthaeus Meriani gravüüri Jesus in Gethsemane, järgi nn. Meriani piiblist. (“Icones biblicae”, 1625-1627). Suure puu all künkaveerul põlvili hirmunud olemisega Jeesus, külgvaates vasakule, pea ümber tagasihoidlik aupaiste. Esiplaanil sümbolitähenduslik juurevõsudega känd (Jesaja 53, 2 – ettekuulutus Kristusest: Sest ta tõusis meie ees nagu võsuke, otsekui juur põudsest maast).
Palvetaja taga lookas palmipuu – viide Jeesuse hiljutisele triumfeerivale Jeruusalemma sissesõidule (Johannese 12, 12-13), aga ka eesolevale võidule ristil. Paremal taamal näha mehe nägu kivi varjus, eespool kaldajärsakut, millel taas sümbolitähenduslik detail - kuivanud puu (viitena Ketsemani kaasakutsutud jüngrite suutmatusele kuuletuda Jeesuse sõnale ja palvetada ühes temaga; jüngrid jäid magama. Näiteks Hoosea 9, 16: Efraim lüüakse maha, nende juur kuivab, nad ei kanna vilja; Johannese 15, 6: Kui keegi ei jää minusse, siis ta heidetakse välja nagu viinapuu oks ja ta kuivab ära. Silmapiiril linnamüür helevalge torniga. Maali kaarja ülaosa vasakut külge valkjast pilvest paistmas palvetava mehe monokroomne kujutis ja ilmselt ka ingel Eelnevalt restaureeritud pilt. Palju hõõrdumiskahjustusi ja värvikadusid ning originaali katvaid toneeringuid… Maalitahvel oli kaheks lauaks lahti, paremal all pragu. Laudade liimimise kohale pandi lisaks kaks tugiklotsi, praokohale üks. (Pühavaimu kiriku orelivääri restaureerimis-dokumentatsioon, 2001; TKVA-s).
20. Jeesuse vangistamine, ka “Juuda suudlus”.
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Gefangennahme Jesu, nn. Meriani piiblist. (“Icones biblicae”, 1625-1627). Koos on kaks Jeesuse Kristuse vangistamisega seotud stseeni: Juuda suudlus ja jüngri mõõgahoop sõjasulase kõrva pihta (Johannese evangeeliumi järgi (18, 10-11) oli lööjaks Peetrus, lööduks – Malkus). Suure õlipuu all toimub suudlusstseen: punases mantlis Jeesusele pildi
paremalt poolelt lähenenud kollases tuunikas (kollane värv sümboliseerib reetlikkust) Juudas, oma Õpetaja rinnust kinni haarates. Jeesuse paremal käel üks sõdureist, ahel käes. Sellele kolmesel grupile järgneb tolp sõjariistus, sh. nuiadega sõdureid. Maali esiplaanil (all vasakul) ka kollasesse riietatud (Jeesuse salgamist kohtuööl, so reetmist apostel Peetruse poolt ja hilisemat kahetsust tunnistavad kõik 4 evangeeliumi), mõõk püsti käes kummargil üle mahakukkunud laternakandja-sõjasulase. Eelnevalt restaureeritud pilt, toneeringud katsid kohati originaali. Maalitahvel oli lahti kaheks osaks. Paremas servas ebamäärased praod, mis eelneva restaureerimise käigus kokku liimitud ja paksult eest ja tagant üle krunditud. See osa toestati kahe tugiklotsiga, lahti võtmata, et mitte põhjustada uusi kahjustusi. Lahtiste laudade uue kokkuliimimise järel on toestuseks asetatud üks tugiklots (Pühavaimu kiriku orelivääri restaureerimis-dokumentatsioon, 2001; TKVA-s).
21. Jeesus Suurkohtus, ka “Kristus ülempreester Kaivase (Kaiphose) ees”, “Kristus Kaiphose ees”, “Kristus Kaifase ees”.
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Verhör Jesu vor dem Hohen Rat, nn. Meriani piiblist (“Icones biblicae”, 1625-1627). Maali paremal poolel monokroomne meesterühm – Jeesus ja tema kinnivõtjad; peade kohal suur põlev tõrvik. Vasakul poolel puna-kollases rüüs kõrge peakattega ülempreester Kaifas istumas baldahhiini all troonil. Tema vasakul käel tume mehekuju, aga paremal käel, seljaga
vaataja poole istuvad kaks juudikübaras vanameest. Taamal hoonetest piiratud õu, mis lõppeb kõrge kaaravaga, kustläbi paistmas inimesed tule ümber (Peetruse salgamisstseen). Maalil puhastamisest tekkinud hõõrdumised; ulatuslikud ülemaalingud rõivastel eemaldati viimase restaureerimisega; pragunenud maalitahvel liimiti kokku ja toestati viie tugiklotsiga. (vt. Pühavaimu kiriku orelivääri restaureerimisdokumentatsioon, 2001; TKVA-s).
22. Jeesuse piitsutamine, ka “Kristuse piitsutamine”
Mahlaka dramaatilisusega on kujutatud maali keskel oleva peksuposti küljest käpuli maha kukkunud niudevöös mehe peksmine vitsakimbu ja kepiga; 3 figuuri on pealtvaatajad. Posti ees põleb õlilamp suure leegiga. Suhteliselt hästi säilinud pilt. Maalitahvel lõhenenud algse liimimise kohast kaheks. Taha asetatud kaks tugiklotsi. (Pühavaimu kiriku orelivääri restaureerimis-
dokumentatsioon, 2001; TKVA-s).
23. Jeesuse surmamõistmine, ka “Kristuse teotamine”
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Die Verurteilung Jesu, nn. Meriani piiblist (“Icones biblicae”, 1625-1627). Maali vasakul poolel linnamaja kõrgel rõdul seisjate hulgas esiplaanil kibuvitsakrooniga kandev Jeesus niudevöös ning mantel õlgadel. Tema paremal käel seisjana on kujutatud, riietuse järgi otsustades, ülempreester Kaifast, mitte Pilaatust, nagu peaks olema evangeeliumiteksti järgi.
Paremal all rahvasumm. Originaalis lõpetamata töö. Tagaplaanil paiknev linnamotiiv ainult ebamääraselt visandatud. Figuurid siiski suhteliselt korralikult läbi maalitud. Maalingu osas kõige enam kannatada saanud alumine osa… Paremale küljele konsooli juurde on jäetud aken kattekihtide näidisega (Pühavaimu kiriku orelivääri restaureerimisdokumentatsioon, 2001; TKVA-s).
24. Pilaatus annab Jeesuse risti lüüa, ka “Kristus Pilaatuse ees”
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Jesus vor Pilatus, nn. Meriani piiblist (“Icones biblicae”, 1625-1627). Võlvkaartega ruumis, maali paremal poolel istub punasesse rõivastatud mees troonil eesriietega baldahiini all. Temast vaataja poole musta riietatud vanamees, teine vana juut koos poisikesega paistmas eesriide varjust. Maali vasakul poolel kotiriide värvi hõlstis Jeesuse minema talutamine kahe mehe vahel. Maal oli lahti kaheks lauaks, vasakul pool üleval ja all lõhed. Vasakul pool keskel langetuslõhe, mis ulatus ca poole puidu paksuseni. Defekt, mis oli avaldunud juba pildi maalimise ajal, ei olnud siis enam parandatav ja servad värviti lihtsalt üle, jättes lõhe lahtiseks. Lauad olid tugevasti kaardunud puidu halva kvaliteedi tõttu. Peale laudade ühendamist asetati tugevduseks taha tugiklotsid (kokku 4). Suhteliselt palju värviirdumisi. Originaalis lõpetamata maali on üritatud hiljem pruunika värviga täiendada. See on peale kantud joonistusega võrreldes oskamatu käega (Pühavaimu kiriku orelivääri restaureerimisdokumentatsioon, 2001; TKVA-s).
25. Ristikandmine.
Esiplaanil risti all käpuli kukkunud kotiriides Jeesus, nägu ja käsi verised. Vasemal pildiserval risti alumist otsa toetav musta riietatud mees – Küreene Siimon. Risti ümber tolp sõdureid, keskmine punase särgiga, paremas ülestõstetud käes löögivalmis kurikas. Samuti originaalis lõpetamata töö. Puiduosa lõhenenud kaheks, paremal pool üleval ja all praod. Peale kokkuliimimist toestuseks tugiklotsid (kokku 6). Peale kantud hilisem pruuni
värviga pealemaaling ja originaallakk jäid osaliselt alles. Paremal pool konsooli juures aken kattekihtidega (Pühavaimu kiriku orelivääri restaureerimisdokumentatsioon, 2001; TKVA-s).
26. Haudapanemine, ka “Kristuse haudapanek”
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Die Grablegung, nn. Meriani piiblist (“Icones biblicae”, 1625-1627). Maali keskmes 4 meesfiguuri kätel kandmas valkjat surilinasse mässitud keha. Vasakus servas monokroomne seisev naisekuju. Figuuridele fooniks kaljusein pikliku ristkülikukujulise hauasuuga, taamal vasakul Kolgatalt paistvad 2 risti. Maali mõõtmed erinevad eelnevatest. Tahvel on pikem, paksem, kitsam ja robustsemalt viimistletud kui teistel. Maalingu osa jätkub ka paar cm katteliistu alla. Võimalik, et see ja järgnev pilt on asunud mingi teise konstruktsiooni küljes. Keskel tugevad lahtimurdmisest tingitud jäljed, ka ümbritsev konstruktsioon on tugevasti kannatada saanud. Pildi pind on drastiliselt kannatada saanud hilisema pruuni värviga tehtud laseeringu tulemusel. See on sööbinud värvi sisse, lahustanud seda, pannes niredena allapoole voolama. Kohati on originaal kuni puiduni kahjustatud. Eriti tugevasti on kannatada saanud heledad värvitoonid (taeva pind). Võimaluse piires ühtlustasin ja eemaldasin peamisi kihte. Maal ei olnud keskelt kaheks mitte laudade liimimise kohast, vaid oli lahti murtud. Sellest tingituna ei olnud servad mitte siledad, vaid lainelised ja kildudena lahti. Peale kokkuliimimist asetati taha tugiklotsid (Pühavaimu kiriku orelivääri restaureerimis-dokumentatsioon, 2001; TKVA-s).
27. Ülestõusmine, ka “Kristuse ülestõusmine”
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Die Auferstehung, nn. Meriani piiblist (“Icones biblicae”, 1625-1627). Hauast üles tõusev punasesse mantlisse drapeeritud Jeesus mandorlas tumedal kaljufoonil, jalge all avatud haud. Jeesusest paremale paistab valgust. Esiplaanil kohkumises ümberpaiskunud hauavahid. Kahjustused ja restaureerimine analoogsed eelmise maaliga (Pühavaimu kiriku orelivääri restaureerimis-dokumentatsioon, 2001; TKVA-s).
28. Maastik, ka “Maastik arhitektuurse motiiviga”
Tumedas pruunikas tonaalsuses arhitektuurimaastik kahe võlvavaga. 19. sajandist. (Maastik kahe kaare ja okstega – J. Naha, 1944).
29. Maastik, ka “Maastik raagus puudega”
Pruunikas tonaalsuses romantiline maastik kuivanud puu ja pilvedega, 19. sajandist.
Põhjaväär
Varem 5 läänepoolse tahveldise võrra lühemal (algselt lõunavääriga ühepikkusel?) rinnatisel on 15 hermipilastrit (J. Naha, 1944: kõrgus ca 88 – 90 cm, (nurkmine) pilaster naisefiguuriga kõrgus 100 cm), neist 2 groteskse maski ning plastilise peakesega (keerub) – idast IX ja XVII 7 ornamenteeritud ja groteskse maskiga pilastrit ja 1 ornamentaalne pilaster. Teistest erinev on idast XXIV, kannelleeritud pilastrit kattev nurgelist vormi konsool-pilaster, mis kannab karüatiidilaadset naisterahva “topless”-torsot. Pilastri esiküljel ripub fruktikimp. Vääri läänepikendust liigendavad sarnased kui orelirõdul 7 lamedat kannelleeritud pilastrit (idapoolseim neist, olles olnud pealelöödud figuuripilastriga kaetud, on säilitanud ammuse valge kattevärvi; avati 2002-2003 restaureerimise käigus).
Pilastritest (alates idast) on hermid: II – peapaelaga naine, vasakus käes suitsutusnõu, parem käsi justkui õnnistavalt üles tõstetud; IV – pikajuukseline naine, vasak käsi hoiab puusa vastas lambatalle, parem käsi tõstetud rinnale; VI – vasakule pea langetanud naine, vasakus käes karikas, parem käsi kummutab kannu. VIII – Rooma sõdalase rüüs ja sulega kiivris mees kannab paremal õlal baasiga sammast. (IX – keerubiga); X – pearätiga naine, vasak käsivars küünarnukist murdunud, paremaga hoiab kõhu peal ussi(?), pikk nimetissõrm väljasirutatud; XII – kinniseotud silmadega noor naine, paremas käes mõõk, vasakus kaalud; XIV – naine lapsukesega süles; XVI – tumedas kleidis naisfiguur, mõlema käega hoiab kinni tagurpidi asetsevast ankrust. (XVII – peakesega (keerub?); XVIII – naisfiguur, mõlema käega hoiab kinni pikavarrelisest ristist (risti põikihaar kadunud); XX – naine lautoga (ninaots murdunud); XXI – naine viiuliga; XXII – noormees tshelloga; nurkmine (XXIII) – flööti puhuv lokkispäine naine. M. Lumiste, 1980 (lk. 154): Hermid on siin tunduvalt meisterlikumalt kujundatud ja nikerdatud kui S-vääril ning enamikul juhtudel tähelepanuväärsed ka tähenduse poolest. Osa neist kujutab ilmalike ja teoloogiliste vooruste nagu Dulcedo (idast IV), Temperantia (idast VI), Caritas (idast XIV), Spes (idast XVI) ja Fides (idast XVIII) allegooriaid, osa aga kehastab pahesid nagu Fornicatio (idast X) ja Iniustitia ehk Ebaõiglus (idast XII). Mõned hermifiguurid on kujutatud musitseerivatena: lautot (idast XX), viiulit (idast XXI) ja tshellot (idast XXII) mängimas ning flööti puhumas (idast XXIV). Viis läänepoolseimat pilastrit ja 2 pilastrit lääneotsal on kujundatud eelnimetatuist täiesti erinevalt: hermipilaster idast XXIII hilisrenessanss-stiilis 16. sajandi lõpust või 17. sajandi algusest ja kõik sellest lääne pool paiknevad pilastrid (va. edelanurgal olev XXIV, mis paigutati sinna alles 1930. aastatel) on puhtarhitektoonilise karakteriga (kannelleeritud, lihtsate profiilidega kapiteelidega). Karniisi toetavad 23 (neist 22 esiküljel, 1 – SW nurgal) erinevat kõrgreljeefset konsoolpeakest (idast I – valge kaelarätikuga lokkispäine kurvailmeline vuntside ja lõuahabemega mees; II – valge krae, peakatte ja vuntsidega mees (sõjamees); III – ümber pea seotud rätikuga, pikkade vuntsidega mees, pöördes vasakule küljele; IV – rinnakas peaehtega naine; V – kiivri ja kaelarätikuga siledapalgne mees; VI – lokkispäine ümar näoke, kerges pöördes paremale küljele; VII – pärlkeega naine, peaehteks merekarp, kerges pöördes vasakule küljele; VIII – drapeeritud peakattega naine; IX – turbanilaadses peakattes siledapalgne mees, kerges pöördes vasakule küljele; X – pärlikeega ümar näoke, kerges pöördes paremale küljele; XI – lokkispäine suuresilmaline näoke, kerges pöördes vasakule küljele; XII – ümarapõskne lokkispäine vuntsidega mees, kerges pöördes paremale küljele; XIII – punnpõskne lokkisjuukseline mees kaabus, kerges pöördes vasakule küljele; XIV – “pottmütsiga” näoke; XV – turbanilaadse peakatte ja kaelarätikuga lokkisjuukseline uljailmeline, vuntsidega mees, nina murdunud; XVI – lokkispäine näoke (keerub); XVII – sulega kaabus lokkispäine vuntside ja kikkhabemega mees, pöördes paremale küljele; XVIII – nöbininaline lokkispäine näoke; XIX – keerub; XX – lokkispäine näoke; XXI – nosuninaline lokkispäine kaelarätikuga näoke; XXII – eelmisele sarnane lokkispäine näoke; XXIII (nurkmine) – drapeeritud pearätiga, kullinina ja terava lõuaga mees. Pilastrite all olevail konsoolidel mitmekesine pahkmikdekoor: idast I, II – maskaroon; III – taimemotiiv, IV – maskaroon; V – taimemotiiv; VI – maskaroon; VII – taimemotiiv; VIII ja IX maskaroon; X – taimemotiiv; XI ja XIII – ornamentaalsed; XII – maskaroon; XIV – taimemotiiv (tüübilt sama kui idast III); XV – maskaroon; XVI ja XVII – taimemotiiv; XVIII – maskaroon; XIX – taimemotiiv; XX – maskaroon; XXI – peake; XXII – taimemotiiv (tulbiõis). Rinnatise esikülje allservas on 7 (Naha, 1944: 172 x 21 cm) kõhremotiivilist rippornamenti ning lääneotsa allservas kõhremotiiviline rippornament koos plastilise inglipeaga (ca 137 x 23 cm). 28 maalist 7 (läänepoolsemad, kaarja ülaosaga) kujutavad apostleid või evangeliste. Käekirja järgi võiks olla tegemist ühe meistri või meistrite grupiga. (Pühavaimu kiriku põhjavääri restaureerimise aruanne, 2002, TKVA-s). 3 maali on Vana Testamendi ainetel ja 18 Uue Testamendi ainetel. Vääririnnatise restaureerimine on käimas, saades lõpule viidud 2003 kevadel. Maale restaureerib Malle-Reet Heidelberg, polükroomiat Milvi Korela, puidutöö teeb Tiit Villemsoo. Vääri kõigi maalide tahvlilauad olid liimistusest lahti ning ka restaureeritud pilte ei olnud proovitud kokku liimida, sest siis ei oleks neid saadud tagasi panna. Seda vääriosa ei olnud võimalik alt avada analoogiliselt orelirõdule ning tahvlid olid paksemad ja jäigemad. Et kokkuliimitud pilte saaks paigaldada, süvistati vääri konstruktsiooni sisse katteliistu alla ca 1, 5 cm ava. Katteliistu all oli näha rõdu ehitamisel kasutatud varasemast perioodist pärit konstruktsiooni osa, millel on hammasornamendi jäljed. Kannelleeritud pilastritega rõduosa kõige parempoolse pilastri peale oli millalgi naeltega löödud tammest nikerdatud herm, mille eemaldamisel tuli ilmsiks valgeks värvitud pilaster; vale detaili ei olnud eemaldatud ka 1933 remondi ajal. Ka nurgale paigutatud hermipilaster musitseeriva figuuriga ning selle kohal paiknev rippkonsool kuuluvad stiililiselt põhjavääri vanema osa juurde. Lääneotsa seinapoolne pilaster oli varasemate ehitustööde käigus (kaablite paigaldus) murdunud ja sellest oli säilinud vaid alumine osa. Puuduv ülemine pool tehti uus, liideti alumisega ja värviti pruuniks. Eelneva restaureerimise käigus olid Vana Testamendi ainelistest paremini teostatud I ja III maal, kus lakikihte ettevaatlikult eemaldatud. Maale väärile tagasi pannes olid I ja III vahetusse läinud, mistõttu nüüd said pildid õigesse järjekorda pandud. Käimasoleva restaureerimisega maale puhastati ja korrigeeriti toneeringuid. Samuti ühendati lahtitulnud osad ja toestati tagaküljest tugevdusklotsidega. See osa rõdust oli enne juurdeehitust lõppenud kaarega seina suunas ning hiljem, nö. sirgeks tõmmatud. Ülemisel barjäärilaual näha sissepandud kiilud, murdekohad märgatavad ka hermipilastrite ja rippkonsoolide alt. Selle vääriosa polükroomsed kaunistused mahulisemad, kuna on paiknenud nurkadel; neil on tagakülge tehtud kolmnurkne sisselõige. Õhukese puidu tõttu olid naeltega kinnitatud hermipilastrite üla- ja alaosad kannatada saanud. Kuna hermipilastrid kujutavad muusikuid, võiks arvata, et rõdu kasutati musitseerimiseks või paiknes seal varem orel. Kõiki järgnevaid Uue Testamendi süzheega pilditahvleid restaureeriti oskamatult 1970. aastate keskel. Nüüdne restaureerimine on suures osas “vigade parandus”, niipalju kui seda on võimalik teha.
Alumiste rippkaunistuste seisund oli küllaltki halb. Eriti kannatada olid saanud läänest III ja IV ornament. Värvist katmata ülaosa oli täiesti pude ja tükid eraldunud. Kuna detailidel ilmnesid puukoi kahjustused, teostati igaks juhuks kahjuritõrje. Kuna üldiselt on vääride puit heas konditsioonis, tuleb edaspidi jälgida, et koristuste käigus ei satuks vett ülevalt sisse. (Pühavaimu kiriku põhjavääri restaureerimise aruanne, 2002 , TKVA-s).
Arvatavasti 17. sajandi lõpust - 18. sajandi algusest pärinevad lihtsad, joonia kapiteeli kontuure meenutavate külgede ning osalt tahveldatud seljatugedega pingid sellel vääril. 8 vääri kaheksakandilist gotiseeritud kujundusega sammast, samuti vääri W-otsal paiknev (enne 1933. a. ümbertõstmist aga O-otsal asunud) saledate hilisklassitsistlike balustritega keerdtrepp on samuti sekundaarsed ning pärinevad 19. sajandi II veerandist või keskpaigast. (M. Lumiste, 1980, lk. 156).
Maalid (alates läänest):
30. Apostel Siimon, ka “P. Paulus” (ekslik)
Tumeda lõuahabemega mees, drapeeritud rohekasse mantlisse seisab, vasak käsi toetamas tohutute hammastega saele, parem käsi hoidmas puusal raamatut. Suur saag on apostel
Siimon Kaanast (Seloot) atribuut, kuna ühe pärimuse järgi ta hukati tükkideks saagimise läbi. Maal on visandliku teostusega. Apostleid kujutavad maalid paistavad silma selle poolest, et tahvlite lauad on küll paksemast puidust, kuid originaalis lohakalt töödeldud ning laudade ühenduskohad ei ole kanti hööveldatud (Pühavaimu kiriku põhjavääri restaureerimise aruanne, 2002 – TKVA-s).
31. Apostel Peetrus
Vasaku kaenla all suurt raamatut, paremas käes hiigevõtit hoidev hallihabemeline mees, seismas veekogu kaldal, ta jalge juures paat (viitena sellele, et Peetrus oli enne Jeesuse jüngriks kutsumist kalamees). Võti (võtmed) on apostel Peetruse atribuudiks. Eelneva restaureerimise käigus pindmine maalikiht tugevasti kahjustatud. Maal on visandliku teostusega. Apostleid kujutavad maalid paistavad silma selle poolest, et tahvlite lauad on küll paksemast puidust, kuid originaalis lohakalt töödeldud ning laudade ühenduskohad
ei ole kanti hööveldatud (Pühavaimu kiriku põhjavääri restaureerimise aruanne, 2002, TKVA-s).
32. Apostel Johannes
Punasesse mantlisse drapeeritud ruugejuukseline noormees, profiilis vasakule, karikaga vasakus käes, parem käsi tegemas karika kohal ristimärki. Maali paremal äärel figuuri selja taga kõverik oks, silmapiiri sulgeb kaljumägi, selle ees tumeda lehestiku foonil ebamäärane hele lossikujutis. Karikas on apostel Johannese atribuudiks, kuna pärimuse järgi sundis keiser Domitianus teda jooma mürgitatud veini, mürk aga lahtus karikast mao kujul. Maal on visandliku teostusega.
Apostleid kujutavad maalid paistavad silma selle poolest, et tahvlite lauad on küll paksemast puidust, kuid originaalis lohakalt töödeldud ning laudade ühenduskohad ei ole kanti hööveldatud (Pühavaimu kiriku põhjavääri restaureerimise aruanne, 2002 – TKVA-s).
33. Apostel Toomas, ka “P. Matteus” (ekslik), “Apostel Siimon” (ekslik)
Mägises maastikus, pilvise taeva all hallihabemeline mees, vinkel õlal. Drapeeritud rohekasse rüüsse ja punasesse mantlisse. Apostel Toomase atribuudiks on vinkel või tollipulk legendi põhjal, mis räägib, et India kuningas Gondophoros oli käskinud tal ehitada uhke palee, aga tema jagas raha vaestele laiali (vt. George Ferguson, Märgid ja sümbolid kristlikus kunstis). Maal on visandliku teostusega.
34. Apostel Taddeus (Juudas Jakoobuse poeg) või apostel Mattias, ka “P. Mattias”
Mustajuukseline ja musta kähara habemega mees, poolpöördes vasakule, rohekas rüüs, ülle drapeeritud punane mantel. Paremas käes hoiab suure teraga kirvest või taprit, parema kaenla all suhteliselt väikest raamatut. Taustaks põõsasmaastik. Tapper (hellebard) on apostel Juuda atribuudiks, kuna ühe pärimuse järgi ta hukati Pärsias pea maharaiumise läbi. Kirves võib samal põhjusel olla ka apostel Mattiase, harva ka evangelist Matteuse atribuudiks. Maal on visandliku teostusega.
35. Apostel Filippus
Valges rüüs brünett mees, profiilis vasakule. Drapeeritud rohekasse mantlisse, vasakus käes hoiab punasekaanelist raamatut, paremas vertikaalselt pikavarrelist risti. Rist pika varre otsas on apostel Filippuse atribuudiks, kuna legendi järgi sundis ta risti abil lahkuma mao, keda kummardasid Hierapolise linna elanikud Sküütias. Seejärel mao preestrid võtsid ta kinni ja hukkasid (George Ferguson. Märgid ja sümbolid kristlikus kunstis). Maal on visandliku teostusega. Apostleid kujutavad maalid paistavad silma selle poolest, et tahvlite lauad on küll paksemast puidust, kuid originaalis lohakalt töödeldud ning laudade ühenduskohad ei ole kanti hööveldatud (Pühavaimu kiriku põhjavääri restaureerimise aruanne, 2002 – TKVA-s).
36. Püha Johannes?, ka “Apostel Jaakobus (noorem)” (ekslik), “Apostel Juudas” (ekslik)
Valges rõivastuses naerusuine noormees, vasakus käes suur punasekaaneline raamat, paremas käes ülestõstetult arusaamatu hargikujuline ese, seismas avara järve või mere kaldal. Eset on ekslikult peetud vanutusnuiaks, apostel Jaakobus noorema atribuudiks. Tähele-pandav on raamatu suurus (evangelisti tunnusese?; viide kirjapandud Ilmutusele?). Erandlik on figuuri võidukas poos, habeme puudumine, ka üleni valge riietus. Evangelistidest on noorukesena kujutatav vaid Johannes. Figuurile fooniks olev peegelsile veekogu võib olla viiteks Ilmutusraamatu klaasmerele (Ilm 15,2-3). Teisalt, ikonograafilise tüübi poolest ei ole välistatud esimärter Stefanos (palmioksaga?). Vähem tõenäoline - esimärter Laurentius, tangid püsti käes? Maal on apostlimaalidest kõige visandlikum.
37. Kuningas Taavet tantsib Jumala laeka ees, ka “Kuningas Taavet saatjaskonnaga”, “Saul koguduselaeka ees laulmas” (ekslik)
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Davids Tanz vor der Bundeslade, nn. Meriani piiblist (“Icones biblicae”, 1625-1627). Maali vasakul pool esiplaanil rühm muusikariistadega inimesi, nende ees kuningakrooni ja purpurmantliga Taavet, kannel käes. Maali paremal poolel härjavanker Jumala laekaga, selle järel tolp sõjaväge, vankriga kõrvuti maha löödud mees – Ussa. Silmapiiril mäeküngas, kust Jumala laegast vedama hakati. Vana Testamendi ainelised maalid erinevad ka värvide ja maalilaadi poolest. Kui mujal oreli- ja põhjavääri maalidel on kasutatud vaskresinaadi rohelist, mis on valguse ja aja toimel peaaegu täielikult pruuniks muutunud, siis siin on roheline värv olnud teist päritolu ja säilinud. Samuti on kujutise edasiandmisel kasutatud palju punast (Pühavaimu kiriku põhjavääri restaureerimise aruanne, 2002, TKVA-s).
38. Kuningas Saalomoni kohtuotsus, ka “Saalomoni otsus”, “Saalomoni kohus”
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Salomons Urteil, nn. Meriani piiblist (“Icones biblicae”, 1625-1627). Taamal keskel lõvikujudega kaunistatud troon, millel istub punases rüüs noormees. Eesplaanil imik ja kaks naist – parempoolne, mustas kleidis, maas põlvili, vasakpoolne, valges kleidis seisab, käed laiali sirutatud. Tema taga kõvera mõõgaga mees, imik jalgupidi käes. Maali paremas servas meestesumm. Vana Testamendi ainelised maalid erinevad ka värvide ja maalilaadi poolest.
Kui mujal oreli- ja põhjavääri maalidel on kasutatud vaskresinaadi rohelist, mis on valguse ja aja toimel peaaegu täielikult pruuniks muutunud, siis siin on roheline värv olnud teist päritolu ja säilinud. Samuti on kujutise edasiandmisel kasutatud palju punast (Pühavaimu kiriku põhjavääri restaureerimise aruanne, 2002, TKVA-s).
39. Seeba kuninganna külaskäik, ka “Seeba kuninganna Saalomoni (trooni) ees
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Die Königin von Saba bei Salomo, nn. Meriani piiblist (“Icones biblicae”, 1625-1627). Maali paremal äärel, kõrgel, lõvikujudega ehitud ja purpurse baldahiiniga troonil istuv kroonitud mees. Trooniastmete ees põlvili naisterahvas, tema selja taga kaks kummargil figuuri pakutavate andidega. Fooniks sammaskäik, järsk mägi ja ahetav taevas. Vana Testamendi ainelised maalid erinevad ka värvide ja maalilaadi poolest. Kui mujal oreli- ja põhjavääri maalidel on kasutatud vaskresinaadi rohelist, mis on valguse ja aja toimel peaaegu täielikult pruuniks muutunud, siis siin on roheline värv olnud teist päritolu ja säilinud. Samuti on kujutise edasiandmisel kasutatud palju punast (Pühavaimu kiriku põhjavääri restaureerimise aruanne, 2002, TKVA-s).
40. Jeesuse sünni ettekuulutus (Maarja kuulutus)
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Ankündigung der Geburt Christi, nn. Meriani piiblist (“Icones biblicae”, 1625-1627). Lihtsa sisustusega ruumis lugemispuldi ääres istumas, käed süles, valges pearätis naine, jalgade juures käsitöökorv valge rätiga, esiplaanil vasakus nurgas kerratõmbunud kass. Maali parema poole ülanurga on täitnud kobrutab pilv, mille lendleb mustas seelikus ja mustade tiibadega punapõskne suur ingel, vasak käsi pea kohale tõstetud, paremas liiliaoks.
41. Jeesuslapse kummardamine, ka “Karjaste kummardamine”, “Karjased Jeesuslast kummardamas”
Hämaras hõreda laega ruumis vasakul poolel näha sõim, mille ees paar lammast. Omakorda lammastest eespool noor heledais rõivis naine põlvele laskunult kohendab õlgedel lamava imiku aluslina. Naisest
tagapool punasesse mantlisse drapeeritud kikkishabemeline mees. Maali paremal poolel mustava ukseava foonil üks põlvele laskunud mees, käed sirutumas lapse poole, ja tema kõrval teine, karjasekepile toetuv, punaste pükstega mees seismas. Tähepaistust annab edasi kobrutavas pilveääristuses valge kolmnurk kuldsel foonil.
42. Jeesuse ristimine, ka “Kristuse ristimine”
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Die Taufe Jesu, Matth. nn. Meriani piiblist. (“Icones biblicae”, 1625-1627). Maali allosa keskel madalas vees seisev habras niudevöös ja punases figuurijälgivas draperiis mehekuju, aupaiste pea ümber ja käed rinnale ristatud. Kaldal tema paremal käel Ristija Johannes, käe ristitava pea kohale tõstnud. Temagi drapeeritud punasesse palakasse. Jeesuse pea kohal taevast laskuv tuvi Püha Vaimu sümbolina. Ristija selja taga maali vasakus servas mõned inimfiguurid, nende taga silmapiiril tume kaljumägi, mille kõrvalt helendamas linna siluett. Jõe teisel kaldal puud. Analoogse kompositsiooniga “Jeesuse ristimine” paiknes Ambla kiriku vanal altariseinal (B. Geistmann, 1620. aastad; varastati 1995).
43. Jeesust kiusatakse kõrbes, ka “Kristuse katsumine”, “Kristus ja Nikodemus” (ekslik)
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Die Versuchung Jesu, nn. Meriani piiblist (“Icones biblicae”, 1625-1627). Kivil tumedal lehestikufoonil jämeda puu all maali paremas servas istub elavalt keskustelev askeetliku olemisega mees heledas rüüs, drapeeritud punasesse mantlisse, aupaistega pea ümber. Tema ees seisab saatan punakaspruunis mungarüü laadses hõlstis, karvase vöörätikuga (keskajast saati iseloomulik tunnusese kuradi riietuse kujutamisel), kapjade ja sarvedega luidra kitsehabemelise mehena, vasakus käes kivi, parem käsi puusas, hoidmas mingit lapikut eset, samas vööl ka plasku. Tema taga maali vasakus servas lageda välja ääres kuivanud puu.
44. Jeesus ja Samaaria naine, ka “Kristus ja samaaria naine kaevul”, “Kristus Martaga kaevul” (ekslik)
Ümmarguse kaevu ääres, fooniks poolraagus puudega maastik, punasesse mantlisse drapeeritud aupaistes mees paremal ja heledas kleidis, tumeda sallkraega naine vasakul pool; naisel kaenlas veeämber, kujutatud elavalt zhestikuleerivatena vestlemas.
Siis tuleb Samaariast naine vett ammutama. Jeesus ütleb talle: “Anna mulle juua!” Ent tema jüngrid olid 45. Jeesus ja patune naine, ka “Patune naine Kristuse jalgu pesemas”, ka “Kristus õeste juures” (ekslik), “Kristus Emmauses” (ekslik).
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Salbung Jesu durch die Sünderin, nn. Meriani piiblist (“Icones biblicae”, 1625-1627). Kahe tinaruutaknaga tumedas ruumis ümmarguse laua taga istuvad ilmekais poosides kaks heledas ja üks tumedas riides mees. Morniilmelise tumedasse riietatud mehe vastas teiselpool lauda, maali vasakus servas istub järil heledas rõivas Jeesus, drapeerituna punasesse mantlisse, pea ümber aupaiste. Tema ees põlvili valges kleidis ja tumedasse mantlisse drapeeritud pikajuukseline naine kummargil Jeesuse jala poole. Naise selja tagant paistab veekann. Maali vasaku ülanurga täidab roosakas draperii.
46. Tähendamissõna külvajast, ka “Külvaja”
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Das Gleichnis vom Säemann, nn. Meriani piiblist (“Icones biblicae”, 1625-1627). Valkjais riideis ja kaabus paljasjalgne mees teri külvamas oma selja taga olevale teeveersele põllule. Tee veeres paremal kuivanud puutüvi, samas vasakul ohakalehed ja raagus oksal istuv lind, eemal veel mõned linnud, puud ja keset põldu kurat. Paar lindu lendamas langevate terade poole.
47. Jeesus vaigistab tormi, ka “Kristus Geneetsareti järvel”, “Laevahukk” (ekslik)
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Stillung des Sturms, nn. Meriani piiblist (“Icones biblicae”, 1625-1627). Sinkjal tormisel merel musta kerega paadis neli seisvat kohkunud meest, üks neist hoidmas tüüri. Teine meestest, halli habemega, kummardunud magaja poole paadi ninaosas. Taamal valkjad rannakaljud või tornid.
48. Päästa mind, Issand! (Jeesus kõnnib vee peal), ka “Peetruse päästmine”, “Kristus jüngritega Geneetsareti järvel”
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Jesus wandelt auf dem Meer, nn. Meriani piiblist (“Icones biblicae”, 1625-1627). Vasakpoolne esiplaani kahest meesfiguurist astumas paljasjalgselt mööda veepinda. Ta on drapeeritud punasesse mantlisse ja ümber pea – aupaiste. Ta on parema käega kinni haaranud reiteni vette vajunud mehe käsivarrest. Sel mehel on üll rohekas drapeering. Taamal paat kolme figuuriga. Tõusev päike silmapiiril. Maali vasakus ülaosas kallas poolraagus puu, tumeda kalju ja majadega selle jalamil.
49. Tähendamissõna halastajast samaarlasest, ka “Halastaja samaariamees”, “Halastaja samaarlane”
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Vom barmherzigen Samariter, nn. Meriani piiblist (“Icones biblicae”, 1625-1627). Tugevast tuulest puhutud puude all järsaku kaldal lebamas poolalasti veritsev mees esiplaanil maali keskel. Tema kohale kummardunud juuditurbanis ja punase lehviva drapeeringuga mees teda tohterdamas. Mehe tagant maali paremal äärel paistmas ratsu pea ja jalg, vasakul taamal lagedat välja läbival teel kaks kaugenevat inimfiguuri.
50. Tähendamissõna töötegijatest viinamäel, ka “Peremees ja viinamäe töölised”
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Die Arbeiter im Weinberg, nn. Meriani piiblist (“Icones biblicae”, 1625-1627). Kujutatud on juuditurbanis vanameest en face, osutamas oma viinamägedele, ja kolme põllutööriistadega meest tema vasakul käel mingite hoonete foonil. Osutava käe suunas all orus väike inimfiguur, teine samasugune taamal mäeveerul. Silmapiiril tume kumerustega metsa- või mäestikuviir mõne üksiku kõrge puuga, vasakus servas kummalise kujuga kõrge mägi. Taevas silmapiiri lähedal valguselaik.
51.Tähendamissõna kadunud pojast, ka “Kadunud poja kojutulek”
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Der verlorene Sohn, nn. Meriani piiblist (“Icones biblicae”, 1625-1627). Maalil on kujutatud juuditurbani ja punase kuuega meest – isa - kummargil embamas tema ette põlvili langenud räbalaisse riietatud paljasjalgset inimfiguuri. – koju tagasi pöördunud poega. Maali paremas servas tumeda seina foonil ahastavalt seismas, käed palveasendis kokku
pannud peenepihaline hele monokroomne figuur, kojutulija vend. Figuuride taga madal müür ning orus voolav jõgi, mis loogeldes ulatub silmapiirini. Üle jõe viib sild. Teisel kaldal roigastaraga ääristatud väljal põlvili inimfiguur sigade keskel. Taeva foonil kaks raagus puud.
52. Tähendamissõna rikkast mehest ja vaesest Laatsarusest, ka“Rikas mees ja vaene Laatsarus”, “Vaene Laatsarus rikka mehe maja ees”
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Vom reichen Mann und dem armen Lazarus, nn. Meriani piiblist (“Icones biblicae”, 1625-1627). Uhkete hoonete kõrval esiplaanil maali vasakus allnurgas, käed palves kokkupandult maas istumas kotiriidese palakaga drapeeritud habemik Laatsarus, kelle jalga lakuvad kaks peenesabalist koera. Temast paremal mustav jäätmeauk, kustpoolt mõlema käe otsas kööginõu kandev mees suundumas kahepoolse trepi poole, mis on imposantse sammasrõdu küljel maali paremal poolel ja kust teine figuur on sirutamas toidukandikut rõdul istuva suurtsugu laudkonna poole. Taamal keskel hele kõrge barokse kuppelkiivriga torn. Silmapiiri sulgevast tumedast kumerasakmelisest viirust ülespoole järsk hele kaljumägi, mille tagant ülespaiskuvates leekides näha tilluke inimfiguur. Veel kõrgemal, pilvedes seismas Laatsarust süles hoidev Aabraham.
53. Tähendamissõna variserist ja tölnerist, ka “Variser ja tölner”
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Pharisäer und Zöllner, nn. Meriani piiblist (“Icones biblicae”, 1625-1627). Uhkes sammastemplis esiplaanil altari ees poolpöördes vasakule uhkes rõivastuses mees põlvili, käed palveasendis üles tõstetud, pilk suunatud altarile. Temast tagapool sammaste vahel seismas lühikeses tumedas
kuues ja punastes säärsaabastes, punasesse mantlisse drapeeritud mees, käed risti rinnal. Pildi vasakus servas punase aktsendina voltides langev altarieesriie.
54. Jeesuse ilmumine jüngritele Emmause teel, ka “Kristus jüngritega teel Emmausesse”
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Der Gang nach Emmaus, nn. Meriani piiblist (“Icones biblicae”, 1625-1627). Esiplaanil kaks lühikestes ürpides hoogsalt sammuvat teekäijat, nende vahel pigem seismas kui sammumas kolmas, punasesse mantlisse drapeeritud mees, aupaiste ümber pea. Kõik kolm zhestikuleerivad hoogsalt. Järsaku kohal kulgev tee viib mööda kaheharulisest poolraagus
puust, taamal kaks peenikest longus okstega raagus puud ja mustav metsaviirg.
55. Apostel Filippus ja Etioopia kojaülem, ka “Kristus ilmutab end Maarjale” (ekslik)
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Taufe des Kämmerers aus Mohrenland, nn. Meriani piiblist (“Icones biblicae”, 1625-1627). Esiplaanil en face seisev Filippus paljasjalgsena, punases rüüs ja hallikarvalisse mustjasse mantlisse drapeerituna, ristimas tema ees põlvini kaldavees seisvat palja ülakehaga noormeest – Etioopia kojaülemat, kes on ettepoole kummargil, käed pandud palves kokku. Taamal uhke punane tõld kutsari ja kahe valge hobusega, teine mees hoidmas hobuseid suistest. Tõllale on fooniks mustjas mägi, mille üle kõrgub terav kaljutipp ja tuules koolduv hõre puu. Maali vasakus ääres silmapiirini looklev jõgi või kitsas laht, mille vees ristimine toimubki.
56. Apostel Peetruse pääsemine vangihoonest, ka “Peetruse vabastamine”
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Des Petrus befreiung aus dem Gefängnis, nn. Meriani piiblist (“Icones biblicae”, 1625-1627). Keskplaanil pikas valges rüüs ingli kõrval kotiriidevärvi hõlsti kandev käsi laiutav vanamees astumas ingli poolt näidatavas suunas – valguse poole, mis paistab avatud uksest kõrge samba tagant maali vasakus ülaservas. Ukseava kõrval seismas piigiga valvur. Väljujate selja taga kaarjas tume ukseava. Vasakul allnurgas esiplaanil tukub lauale nõjatunult valkjas riietuses noormees en face, teiselpool lauda istub selja vastu lauda toetanud, pead katvalt punasesse mantlisse drapeeritud figuur külgvaates.
57. Apostel Paulus Malta (Melite) saarel, ka “Peetruse reetmine” (ekslik)
Maalikompositsiooni eeskujuks on Matthaeus Meriani gravüür Der gefangene Paulus auf der Reise nach Rom, nn. Meriani piiblist (“Icones biblicae”, 1625-1627). Maali paremal poolel kaldajärsakus paikneva musta koopasuu ees rühm istuvaid mehi – laevahukust pääsenud koos päriselanikega ümber lõkketule. Esiplaanil en face punases rüüs ruuge habemikuna kujutataval Paulusel ripub vasaku käe küljes must madu. Maali vasaku poole ja silmapiiri täidab tormine meri, milles kalda all näha karile jooksnud purjelaev, tääv püsti.

Sisestatud: 11.02.2010.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1929. aastast (nr. 313), 1973. aastast vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 42.

Sisestatud: 11.02.2010.

Aruanded


Vääride maalingute restaureerimisdokumentatsioon 1972-1976 (koos fotodega) 28 lehel. (MKA arhiiv)
Tahvelmaal "Adam". Kirjeldus ja proovipuhastuste tulemused enne restaureerimist. Teostanud R. Viires. 1998. (MKA arhiiv)
Tahvelmaal "Adam ja Eva". Kirjeldus ja proovipuhastuste tulemused enne restaureerimist. Teostanud R. Viires. 1998. (MKA arhiiv)
Tallinna Püha Vaimu kiriku lõunarõdu alumisel pingirinnatisel teostatud värviuuringute aruanne. Tallinn 2004. (MKA arhiiv)

Sisestatud: 31.07.2014.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, õli, õlivärv.
Tehnika: tisleritöö, nikerdatud, õlimaal, polükroomia.
Autor, valmistamise koht: 17. sajand (1660.a-d); 18. sajand
Dateering: Elert Thiele, tundmatud meistrid
Mõõtmed: Lõunaväär (mälestise pass nr. 6, Muinsuskaitseametis): kogukõrgus põrandast 4,45 m; kogupikkus 15, 45 m; kogulaius 1, 95 m, rinnatise max laius koos rippdekooriga 1, 88 m; samba kõrgus 2, 75 m; maaliava koos raamiga 87 x 79 cm, raamita 76, 5 x 67, 5 cm (J. Naha, 1944); tahvel 88, 7 x 78, 5 cm, paksus 0, 8 cm, maal 77 x 68 cm
Lääneväär (mälestise pass nr. 9, Muinsuskaitseametis): rinnatise pikkus 13, 32 m, rinnatise kõrgus 1, 35 m; üldkõrgus põrandast ca 4, 45 m; maalitahvlite mõõtmed: maaling ca 105, 5 x 67, 5 – 68 cm, tahvli paksus keskel 1, 1 cm, servades 0, 5 cm. “Haudapanemine” ja “Ülestõusmine” – maaling 105, 5 x 59 cm, tahvli paksus keskel 1, 5 cm. Maastikud – maaling 102, 5 x 72 cm, tahvli paksus ca 2 cm
Põhjaväär (mälestise pass nr. 8, Muinsuskaitseametis): rinnatise pikkus 23, 85 m (sellest juuredelisatud lääneosa ca 3, 8 m), vääri laius 1, 82 m, rinnatise max laius koos rippdekooriga 1, 88 m, kogukõrgus põrandast ca 4, 45 m
Maalide mõõtmed: ca 76 x 59 cm; tahvli paksus keskel 1, 1 cm, ääres 0, 5 cm;kaarja ülaosaga ca 80 x 53 cm; tahvli paksus keskel kuni 1, 5 cm
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Lõunavääril kaks kirjet, mis seostuvad parandus- või ümberehitustööga: vasakus tagumises nurgas keerdtrepi juures sisselõigatult: M Lindemann 1851 ja XV maali taga pruunis värvis: 1933. 1944 on Johann Naha pilastrite tagaküljelt üles tähendanud mõned numbrid ja tinapliiatsiga tehtud ornamendikatked, samuti nimetähed ja nime (vt. J. Naha Pühavaimu kirik, käsikirjalised märkmed - toimik TKVA-s)
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Polükroomseid nikerddetaile on eri aegadel puhastatud ja üle värvitud, maale – puhastatud ja kattekihtidega kaetud. Nikerdused ja maalid said kannatada, kui neid II Maailmasõja ajal sõja eest evakueerimiseks lahti kangutati. Tagasipaigutamine oli asjatundmatu: detailid, mis varem olid liidetud tisleriliimi ja tüüblite abil, olid viimasel kokkumonteerimisel suurte kuni ca 12, 5 cm pikkuste raudnaeltega sageli kuni puidu pilbastamiseni läbi löödud. Kahjustused torkavad eriti silma skulpturaalsete detailide aluste ja eriti rohkesti pilte piiravate raamide osas (Pühavaimu kiriku empooride korrastustööde aruanne. E. Tool, 1957, Muinsuskaitseametis). 1957 toimus rõduelementide puhastamine, konserveerimine ja osaline puuduvate detailide taastamine (kunstnik-restauraator Alfred Vart, puusepp Jaan Reismann), mille kohta on olemas dokumentatsioon Muinsuskaitseametis (vt. eelpool). Põhjavääri maale puhastati, osaliselt asjatundmatult, 1970. aastate keskpaigas (1974 jne.). Maalide viimane restaureerimine (puhastamine ja konserveerimine; kaasnev puidutöö) algas 1998 lõunaväärist ja lõppeb 2003 põhjavääriga, dokumentatsioon Tallinna Kultuuriväärtuste Ametis (TKVA) – maalirestauraatorid Malle-Reet Heidelberg ja Maris Klaas, Milvi Korela (polükroomia), Tiit Villemsoo (puidutöö).
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Läänerõdu ja põhjarõdu läänepoolne pikendus on hilisemad, arvatavasti 17. sajandi lõpust või 18. sajandi algusest, kusjuures kasutatud on Thiele nikerdatud rippornamente; 4 maali sellel arvatavasti 19. sajandist. Läänerõdu laiendamine itta, seoses uue oreli ehitamisega 1920. aastate lõpus, ei muutnud rinnatise kujundust. Rõdusid kandvad kaheksakandilised sambad on historitsistliku (pseudogooti) lahendusega, seega 19. sajandist (1851?). Rõdude algne tumedais toonides värvilahendus on taastatud aastal 1933. Nikerdosi renoveeris siis J. Kobelev. Idast läände tõsteti ümber põhjarõdu keerdtrepp. Varemalt (19. sajandi keskpaigast?) olid väärid üleni valge õlivärvi all.

Sisestatud: 11.02.2010.