Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Kabelimägi"
Mälestise registri number 12911
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 05.06.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.05.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu asub looduslikul künkal, mida piirab läänest võsa. Kalmistul paikneb söötis heinamaa, aktiivset põlluharimist mälestisel ega ka selle kaitsevööndis ei toimu.

Sisestatud: 20.11.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis asub Pauli talu maadel, Puhja-Konguta teest keskmiselt 50 m kaugusel idapool, Kessi talust u 150 m kirdes 70 x 50 meetrisel maa-alal.

Sisestatud: 20.11.2008.

Mälestise ajalugu


Tegemist on Lõuna-Eestile iseloomuliku keskaegse külakalmega. Külakalmed olid paralleelselt kasutuses kirikuaedadega ning nendesse maeti 2-3 lähedal paikneva küla surnud. Matmiskombestikus ühinesid nii kristlikud kui paganlikud traditsioonid ning kombeks oli surnutele kaasa panna ka panuseid. Külakalmed on laias laastus dateeritud 13.-18. sajandisse. Kõnealust mälestist arheoloogiliselt uuritud ei ole.

Sisestatud: 22.12.2008.

Kaitsevööndi ulatus


50 meetrit muistise piirist.

Sisestatud: 20.11.2008.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 17.03.2015.