Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 12914
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 1666
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 04.10.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.05.2011.

Mälestise kirjeldus


Puudega kaetud kuni 1 m küngas. Kivid on kõik sammaldunud. Kivid künka idaservas on kõik sügavamal maa sees. Künka põhjaserval keldri lähedal on kivihunnik ja lõunaotsa juures sügav auk. Teepoolses otsas on kivirist, mis on ümber kukkunud.

Sisestatud: 17.12.2006.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu asub endise jaotuse järgi Tartumaal Puhja kihelkonnas. Kalmistu paikneb Ulila-Võllinge maanteest vahetult ida pool, kõrgemal looduslikul künkal.

Sisestatud: 26.01.2013.

Mälestise ajalugu


Kalmistu selgitasid välja Elva koduloomuuseumi töötajad. Lähedal asuva keldri ehitamisel olla leitud pealuid, sõrmuseid ja sõlgi.

Kalmistu kuulub arvatavasti 15.-18. sajandisse ja on kaitse alla võetud 1977. aastal.

Sisestatud: 12.07.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd: "Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967).

Sisestatud: 26.01.2013.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 17.03.2015.