Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12917
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
X-koordinaat 636478.99
Y-koordinaat 6469697.67
Mälestise vana number 27-k
Ava kaardil
Foto: A. Unt, 24.07.2007.
Foto: A. Unt, 24.07.2007. Arheoloogiamälestis Kivikalme reg- nr 12917, vaade läänest. Foto autor I. Raudvassar 31.05.2021. pass - 1 pass - 1-p Kivikalme - loodest (tagaplaanil paremal on kivikalme reg nr 12918). Foto: M. Pakler, 12.05.1986. pass - 2 pass - 2-p pass - 3 pass - 4 pass - 5
Galerii(10)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Kuupäev: 01.09.1997
"Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967) Kuupäev: 21.06.2006

Paikvaatlused(4)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 31.05.21

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Kirjeldused(6)

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.05.2011.

Kirjeldus


Kivikalme paikneb põllumaal. Põldudelt on kive kalme peale lisaks toodud ja sellega kalme keskosa ümber kuhjatud kivivall. Väliselt meenutabki kõrget põllukivihunnikut.

Sisestatud: 02.01.2006.

Asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Tartumaal Puhja kihelkonnas. Kivikalme paikneb Puhja-Rämsi teest põhja pool. Kivikalmest lõuna poole jääb kivikalme reg nr 12918.

Sisestatud: 26.01.2013.

Ajalugu


Kivikalme leiti inspekteerimisel 1976. aastal. Kalmet arheoloogiliselt kaevatud pole. Välisilme järgi on muistis dateeritud I at I pool - II at algus.

Sisestatud: 26.01.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd: "Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967).

Sisestatud: 26.01.2013.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 17.03.2015.