Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Varrete"
Mälestise registri number 12925
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 1664
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 04.10.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.05.2011.

Mälestise kirjeldus


Ovaalse põhiplaaniga 34 x 14 meetrit, kõrgus u 0,5 meetrit. Mitmest kohast lõhutud, peale veetud põllukive.

Sisestatud: 21.12.2006.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Puhja kihelkonnas. Kivikalme paiknev Ulila-Võllinge teest ligikaudu 120 m loodekaares avatud maastikul.

Sisestatud: 24.01.2013.

Mälestise ajalugu


Kivikalme peaks kuuluma I aastatuhande I poolde. Kivikalmet on kirjeldanud A. Riisberg Puhja kihelkonna arheoloogilises kirjelduses 1921. a. Juba tollal oli osa kalmest ära lõhutud, allesjäänud kivid aga paiknesid ridadena.
Riikliku kaitse alla on võetud 1964. a.

Sisestatud: 09.07.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd: "Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967).

Sisestatud: 24.01.2013.

Aruanded


Vindi, A. 1995. Inspektsioon Puhja kihelkonna põhjaotsa 16. märtsil 1995. aastal.

Sisestatud: 21.09.2010.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 17.03.2015.