Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12936
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 1673
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 05.06.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.05.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalme on varem olnud ümmarguse kujuga, läbimõõduga 16 m. Kalme servi on künniga tugevalt lõhutud, mistõttu on see omandanud kirde-edela suunas pikliku kuju ja säilitanud vaid selles suunas endise läbimõõdu. Vastassuunas on kalme läbimõõt vähenenud 10 meetrile. Kalme kõrguse ei saa praegu enam määrata, sest põldudelt on siia aetud palju kive, õlgi, maisivarsi ja muud rämpsu. Varasematel aegadel on kalme olnud 1-1,5 m kõrge.

Sisestatud: 09.07.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalme asub endise jaotuse järgi Tartu maakonnas Rannu kihelkonnas Unikülas Petseri talu maal, umbes 200 m taluhoonetest edelas. Kalmeks on valitud ümbrusest veidi kõrgem koht, millelt avaneb vaade järvele ja ümbrusele.

Sisestatud: 09.07.2010.

Mälestise ajalugu


Uniküla kivikalmet on kirjeldanud E. Laid 1923. a Rannu kihelkonna muinasjäänuste kirjelduses. Teaduslikke kaevamisi ei ole kalmel läbi viidud ja leide ei ole. Kivikalme võib dateerida välise kuju ja ümbruskonna kivikalmest saadud leidude alusel I aastatuhandesse ja II aastatuhande algusesse.

Mälestis on riikliku kaitse alla võetud 1964. a.

Sisestatud: 09.07.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd: "Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967).

Sisestatud: 29.01.2013.

Aruanded


Vindi, A. 1995. Inspektsioon Rannu kihelkonda 18. mail 1995. aastal.

Sisestatud: 21.09.2010.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 17.03.2015.