Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 12938
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 13-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 05.06.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.05.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu asetseb veerjal põllul, mis Võrtsjärve suunas langeb, Kureküla poole tõuseb. Kalmistu asub täiesti tasasel põllul, mistõttu ei ole võimalik väliselt tema suurust määrata. Kalmistut tähistab kivirist.

Sisestatud: 09.07.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu asub endise jaotuse järgi Tartu maakonnas, Rannu kihelkonnas. Kalmistu paiknev Rõngu-Sangla maanteest ida pool, Rannu piimatööstuse hoonetest lõunas.

Sisestatud: 29.01.2013.

Mälestise ajalugu


O. Laid on kalmistu ja kiviristi ära märkinud oma 1921. a koostatud Rannu kihelkonna muinasjäänuste kirjelduses, kus märgitakse, et kündmisel on põllult tulnud risti ümbert luid ja kuldsõrmuseid. Rahvatraditsiooni järgi on tegu rootsiaegse matusepaigaga. Kalmistu kuulub arvatavasti 15.-18. sajandisse.

Kaitse alla võtmiseks on esitatud 1976. a.

Sisestatud: 09.07.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd: "Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967).

Sisestatud: 29.01.2013.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 17.03.2015.