Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12940
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 1674
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 07.06.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.05.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalme asub põllul kõrgemal kohal. Kalme peal kasvavad suured pärnad. Kalme on veidi põhja-lõuna suunas ovaalne, mõõtmetega 19 m, laius vastassuunas 16 m. Tõuseb umbes pool meetrit ümbrusest kõrgemale. Suuri kive paistav kalmest välja rohkem kalme ääreosas. Ka keskel on rühm suuri, poolenisti maa sees olevaid kive. Kalme lõuna-, edela- ja põhjaservale on veetud põllult suuri kive.

Sisestatud: 09.07.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Tartu maakonnas, Rannu kihelkonnas. Kivikalme paikneb Utukolga-Metskonna teest lääne pool, avatud maastikul.

Sisestatud: 29.01.2013.

Mälestise ajalugu


Kalmet on kirjeldanud O. Laid 1923. a Rannu muinasjäänuste kirjelduses ja kuulub arvatavasti I aastatuhande esimesse poolde e.m.a.

Mälestis on riikliku kaitse alla võetud 1964. aastal.

Sisestatud: 09.07.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd: "Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967).

Sisestatud: 29.01.2013.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 17.03.2015.