Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12941
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 14-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 07.06.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.05.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalme mõõtmed põhja-lõuna suunas on 14 m ja ida-lääne suunas 12 m. Maapinnast tõuseb see umbes pool meetrit kõrgemale. Kalmel on tihe kivivare, millest suuremad kivid ulatuvad poolest saadik pinnasest välja. Kalmele on veetud põllult rohkesti kive, eriti palju kirdeservale, kuid kivihunnikuid on ka lääne- ja loodeservas. Kalme servi on ilmselt mahaküntud.

Sisestatud: 09.07.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalme asub endise jaotuse järgi Tartu maakonnas Rannu kihelkonnas Kipaste külas. Rannust ulatub lõuna poole umbes kilomeetri laiune kõrgem neemik, millel asuvad Utukolga ja Kipaste külad. Maarja kalmed asuvad selle neemiku lõunapoolses otsas. Talude hooned asuvad põhja-lõunasuunalises reas neemiku lääneserval. Kalme jääb külavaheteest umbes 50 m lääne poole.

Sisestatud: 09.07.2010.

Mälestise ajalugu


Kalme avastati Rannu kihelkonnas muististe inspekteerimisel 1975. a kevadel. Seejuures leiti kalme küntud servalt põlenud luid.

Välise kuju järgi otsustades kuulub kalme I aastatuhande esimesse poolde.

Mälestis on kaitse alla võtmiseks esitatud 1975. a.

Sisestatud: 09.07.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd: "Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967).

Sisestatud: 29.01.2013.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 17.03.2015.