Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12942
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 1676
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 07.06.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.05.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalme asub põldude keskel lohus. Kalme ise moodustab lohus omakorda madala künka. Kalme on lääne-ida suunas pikk 35 meetrit, vastassuunas umbes 20 meetrit lai ja tõuseb ümbrusest 0,5-0,7 m kürgemale. Seejuures on kõrgem idapoolne ots, mujal tõuseb kalme ümbrusest vähe esile. Kamara all on tunda tihedat kiviladet, suuremaid kive ulatud ka pinnasest välja. Kalme servadele on kuhjatud põllult väikseid kive. Sellised kivihunnikud on idaotsal ja lõunapoolsel serval. Neid on hiljem veetud ka läänepoolsele servale.

Sisestatud: 09.07.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Tartu maakonnas, Rannu kihelkonnas. Kalme paikneb keset avatud maastiku, haritaval maal.

Sisestatud: 29.01.2013.

Mälestise ajalugu


Kalmet on kirjeldanud O. Laid 1923. a Rõngu kihelkonna muinasjäänuste kirjelduses. Leidude kohta teateid ei ole.

Välise kuju järgi otsustades kuulub kalme I aastatuhande esimesse poolde.

Riikliku kaitse alla on mälestis võetud 1964. a.

Sisestatud: 09.07.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd: "Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967).

Sisestatud: 29.01.2013.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 17.03.2015.