Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12944
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 1672
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 05.06.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.05.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalme kerkib ümbrusest esile kõrgema kühmuna kõrgusega umbes 1 m. Kivise ala läbimõõt loode-kagu suunas on 20 m, vastasuunas 15 m. Kalme piire saab vaid umbkaudu kindlaks määrata, kuna osalt see sulab ümbrusega kokku. Kalme pind on väga künklik, siin on kaevatud korduvalt kartulikoopaid, millega on kalmet väga tugevasti rikutud. Kalme keskel on kaks suuremat lohku, idaääres aga 6 x 2 m läbimõõduga poole meetri sügavune auk. Kalme lõunaosast on läbi kaevatud kitsas poole meetri laiune kraav. Kalmest paistab välja suuri kive, millest osa on sügavamal pinnase sees, osa aga kõrgemal kalme pinnal.

Kirjeldatud kalmest 25 m kirde pool põllu sees on rühm kive, millest on osalt üle küntud, suuremad paistavad pinnasest välja. Ilmselt on siin tegemist teise kivikalme jäänusega, mis kündmisel lõhutud. Selle kalme olemasolu on märgitud oletamisi ka 1923. a Rannu kihelkonna kirjelduses.

Sisestatud: 09.07.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Tartu maakonnas, Rannu kihelkonnas. Kivikalme asub kõrgemal põhja-lõunasuunalisel neemikul, mille põhjatipus asub Verevi küla koos kivikalmetega. Rakke küla jääb sama neemiku lõunapoolsesse ossa. Kalmest mõnekümne meetri kauguselt hakkab maa Võrtsjärve suuunas madalduma, minnes üle soisemaks.

Sisestatud: 09.07.2010.

Mälestise ajalugu


Kalmet on kirjeldanud O. Laid 1923. a Rannu kihlekonna muinasjäänuste kirjelduses. On teated põlenud luude ja savinõutükkide leidmise kohta kalmest, kuid leiumaterjal on kaduma läinud.

Kivikalme kuulub I aastatuhandesse ja II aastatuhande algusesse.

Mälestis on riikliku kaitse alla võetud 1964. aastal.

Sisestatud: 09.07.2010.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 17.03.2015.