Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12948
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 17-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 13.05.13

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi, kivikonstruktsioonide ja inimluude olemasolu.

Sisestatud: 05.12.2008.

Mälestise kirjeldus


Suur ümmargune kivikalme on pealt osaliselt kamardunud ja nähtavad kivid sammaldunud, kuid kalme kontuur on hästi jälgitav.

Sisestatud: 05.12.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Tartu maakonnas, Rannu kihelkonnas. Kivikalme kuulub 11 kalmest koosnevasse gruppi, mis asub piki Võrtsjärve rannikut Vehendi külas umbes kilomeetri pikkusel ala. Kalme reg nr 12948 asub Toomase talu maadel, vahetult Võrtsjärve idakaldal asuvas metsatukas, Sapi-Lulli talust 100 m põhjas.

Sisestatud: 05.12.2008.

Mälestise ajalugu


Välisilme järgi on muistis dateeritud I aastatuhande II poolde eKr.

Sisestatud: 05.12.2008.

Kaitsevööndi ulatus


50 meetrit muistise piirist.

Sisestatud: 05.12.2008.

Aruanded


Bernotas, R. 2010. Aruanne arheoloogilisest järelevalvest Tartumaal, Rannu vallas, Vehendi külas, kivikalme kaitsetsoonis rajatava suvila ja saunamaja vundamendikraavide rajamisel ja kändude juurimisel.

Sisestatud: 02.09.2010.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 17.03.2015.