Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12959
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 1684
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 13.05.13

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi, kivikonstruktsioonide ja inimluude olemasolu.

Sisestatud: 21.11.2008.

Mälestise kirjeldus


Kalme on maastikuliselt hästi eristatav, mullakamara all on jälgitav ligikaudne kalme kontuur. Kalme on veidi ovaalne, tema pikkus ida-lääne suunas on ligikaudu 13 m, põhja-lõuna suunas 11 m ja kõrgus 0,5-0,6 m. Kalme teepoolne külg eraldub ümbrusest astanguliselt, järvepoolne külg on laugem ja sulab ümbrusega ühte. Peaaegu kogu kalme alal paistab sambla seest välja küllalt suuri kive.

Sisestatud: 21.11.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Rannu kihelkonnas. Muistis asub Marguse talu maadel, Vallapalu-Rannaküla kõrvalmaanteest 150 m läänes, motellist "Vehendi" 400 m lõunas.

Sisestatud: 05.12.2008.

Mälestise ajalugu


Muistis on dateeritud I aastatuhande I poolde. Kalme avastati 1960. aastatel arheoloog H. Moora poolt. Mälestisele on passi koostanud 1975. a arheoloog S. Laul.

Sisestatud: 21.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates (MukS § 25 lg 3). Kinnismälestise kaitsevööndit plaanitakse muuta Muinsuskaitseseaduse § 25 lg 3 alusel. Uute piiridega on võimalik tutvuda kaitsekohustuse teatise lisas nr 1.

Sisestatud: 03.05.2012.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 17.03.2015.