Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Sandimärdi"
Mälestise registri number 12960
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 1671
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 23.01.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.05.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalme lähem ümbrus on tasane. Kalmest on peale läbikaevamist alles tarandite müürid ja osa suurematest kividest. Näha on lääne-ida suunas kalmest läbiminev kivirida. Kalmest on edela-kirdesuunaliselt läbi kaevatud poole meetri laiune kraav. Kalme keskosas 1,5 x 0,5 m suurune värskemalt kaevatud sügav auk. Kalme kirdeotsas on suurem 4 x 4 m suurune kamardunud auk. Kividega kaetud ala läbimõõt on umbes 25 m.

Sisestatud: 09.07.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub Tartu maakonnas Rannu kihelkonnas Verevi külas. Sandimärdi kalme asub järve madalikust esiletungiva neemiku põhjatipus.

Sisestatud: 09.07.2010.

Mälestise ajalugu


Sandimärdi kalmet on 1923. aastal kirjeldanud O. Laid Rannu kihelkonna muinasjäänuste kirjelduses. 1930ndate alguses oli kalme ümbrusest põlluharimisel saadud muinasleide. 1923. aastal kaevas H. Moora kalme läbi. Kalmes oli kaks üksteisega külgnevat põhja-lõunasuunalist tarandit, mis olid ümbritsetud äärevarega. Kalme äärtesse oli maetud veel põletamata. Kaevamistel saadud leiumaterjal näitas, et kivikalme oli rajatud I aastatuhande esimesel poolel, sinna oli maetud veel I aastatuhande teisel poolel ja II aastatuhande alguses. Pärast matmise lõppemist kivikalmesse, oli maetud põletamata II aastatuhande alguses kalme servadesse. Mõned aastad pärast kalme kaevamist leiti kündmisel kalme kaguotsa lähedalt luustik, mille juurest saadi leide.
Kivikalme kuulub ehitus ja leiumaterjali alusel I aastatuhandesse ja II aastatuhande algussajanditesse.
Mälestis on riikliku kaitse ala võetud 1964. aastal.

Sisestatud: 09.07.2010.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 17.03.2015.