Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Kalmemägi"
Mälestise registri number 12964
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 1685
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 16.11.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Anu Lillak

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.05.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalmistuks on kasutatud looduslikku kruusaküngast, mille kõrgus on 1,5-2 meetrit ja läbimõõt umbes 100 meetrit. Künka idapoolne serv on teekraaviga maha kaevatud. Läänes on langus järsem, kuna siin ümbrus muutub eriti madalaks ja soiseks. Künkasse on kaevatud palju kartulikoopaid, millest osa on veel nähtavad.

Sisestatud: 09.07.2010.

Mälestise ajalugu


Kalmistut on kirjeldanud üliõpilane Noppel 1926. aasta Rõngu kihelkonna muinasjäänuste kirjelduses. Sealsetel andmetel on künkast leitud palju luid ja ümmargune sõlg.
Mälestis kuulub 15.-18. sajandisse ja on riikliku kaitse alla võetud 1964. aasta,.

Sisestatud: 09.07.2010.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 17.03.2015.