Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 12966
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
X-koordinaat 630127.64
Y-koordinaat 6445628.89
Mälestise vana number 29-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 13.05.21

Menetleja: Tartumaa nõunik, Inga Raudvassar

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.05.2011.

Kirjeldus


Kalme asetseb põllu keskel. Lähem ümbrus on suhteliselt tasane, kuid kaugemal, nii läänes Patu talu hoonete taga kui ka idas Tiidu talu taga maapind langeb ja muutub soiseks. Kalme ise kerkib esile kerge kühmuna. Kalme mõõtmed põhja-lõuna suunas on 22 m, ida-lääne suunas 13 m ja kõrgus umbes 0,5 m. Kamara alt paistavad välja suured kivid, mis kohati moodutavad ridu. Ühte rida võib märgata kalme idapoolses osas, teine läheb läbi kalme ida-lääne suunas. Kalme keskel on väikestest kividest hunnik, mis sinna ilmselt põllult visatud. Kalme servades, eriti põhjapoolses, on pinnal suuri kive, mis on sinna veetud põllult või siis kalmest endast künniga välja tulnud.

Sisestatud: 09.07.2010.

Ajalugu


Kalme ehituse järgi kuulub ta I aastatuhande I poolde. Mälestist on lühidalt kirjeldanud üliõpilane Noppel 1926. aasta Rõngu kihelkonna arheoloogilises kirjelduses. Riikliku kaitse alla on kalme võetud 1975. aastal.

Sisestatud: 09.07.2010.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 17.03.2015.