Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Hiugemägi", "Hingemägi"
Mälestise registri number 12970
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 1686
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 28.11.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Anu Lillak

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.05.2011.

Mälestise kirjeldus


"Hiugemäeks" nimetatakse Rõngu alevist põhja ja loode poole jäävat metsaga kaetud mäekupleid, mida rahvas tunneb hiie- ja pühapaigana. Hiugemäe lõunapoolset serva on kasutatud maa-aluse kalmistuna. Kalmistu ulatus ei ole teada. Luid on leitud mõned aastad tagasi metsa serval hargnevate teede vahelisest kolmnurgast, samuti metsa servale, teest lääne poole ehitatud maja (omanik Pettai) vundamendikraavi kaevamiselt umbes 10 aastat tagasi. Leiukohtade vahe 200-250 meetrit. Pettai majast 150 meetrit põhja pool on Rõngu mõisaomaniku matusekoht. Koolimaja jääb kalmistust umbes 300 meetrit itta. Kaitse all tuleb hoida kogu metsaga kaetud mägine ala nn "Hiugemägi", mis on rahvatraditsioonis tuntud hiiekoht. Maa-aluse kalmistu alana laieneb see ala lõuna suunas, haarates kaasa Pettai krundi, siit ida suunas kuni koolimaja maa-alani. Selles piirkonnas ei tohi ette võtta mingeid kaevamisi. Ka Pettai aiamaad võib harida ainult pindmiselt.

Sisestatud: 06.07.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu asub Tartu maakonnas, Rõngu kihelkonnas, praeguse Rõngu alevi põhjapoolsel serval, Rõngu kirikust umbes 500 meetrit põhja pool, "Hiugemäel".

Sisestatud: 06.07.2010.

Mälestise ajalugu


Kalmistu kuulub II aastatuhandesse. Rõngu kihelkonna muinasjäänuste kirjelduses 1926. a, lk 34 on Hingemäge nimetatud hiiekohaks. Kalmistu avastati siin 10-15 aastat tagasi, Elva Koduloomuuseumi direktori K. Kirti teatel olla teekolmnurgas välja tulnud luude juures olnud helmeid. Nende asukoht teadmata.
Võetud riiklikku kaitse alla Eesti MN 31. dets 1964. a määrusega nr 573 "Kultuurimälestiste kaitse korraldamise kohta Eesti NSV-s". Pass koostatud 1974. a oktoobris. Koostas S. Laul.

Sisestatud: 06.07.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates (MukS § 25 lg 3).

Sisestatud: 28.08.2012.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 17.03.2015.