Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Püha Antoniuse kalmistu
Mälestise registri number 12978
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 16.07.09

Inspektor: Tartu Linnavalitsus, Romeo Metsallik

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.05.2011.

Mälestise kirjeldus


Looduslik mäeplatoo üksikute põõsastaimede ja puudega. Uuringutelt on saadud peamiselt 18. sajandi leiumaterjali.

Sisestatud: 02.02.2015.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asub Riia, W. Struve ja Lille tänavate vahel.

Sisestatud: 02.02.2015.

Mälestise ajalugu


Keskajal asus siin Püha Antoniuse surnuaed. Siin paiknes ka kirik koos alatise preestriga.

Sisestatud: 02.02.2015.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi ulatus on 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist alates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1).

Sisestatud: 02.02.2015.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 17.03.2015.