Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kose - Uuemõisa ministeeriumikooli hoone
Mälestise registri number 13
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 06.06.1995
Registreeritud 08.06.1995
Mälestise vana number 2-k
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(15)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 05.10.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harju maakonna vaneminspektor, Ly Renter

Mälestise tunnus


Omaaegse ministeeriumikooli näide piirkonnas.

Sisestatud: 11.10.2006.

Mälestise kirjeldus


Koolihoone on kahekorruseline puithoone. Katusekatteks on eterniit. Hoonel on kaks korstent. Seinad on palkidest, laudisega kaetud. Aknad on osaliselt vahetatud, kuid piirdelauad on ehitusaegsed. Välisuksed on nõukogudeaegsed. Hoone otsaseina külge on ehitatud 1960.aastatel ühekorruseline kivist juurdeehitus. Koolimaja vastas on säilinud vana ministeeriumikooli kelder.

Sisestatud: 22.05.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Koolihoone asub Tallinn-Tartu maantee 36. kilomeetril kõrvaltee ääres Kuivajõe külas.

Sisestatud: 16.05.2007.

Mälestise ajalugu


Haridusosakonnale laekunud koolide koondpasside sissekannete järgi oli 1854. aastast Kuivajõel kool olemas.
1869.aastal haridusministeeriumi poolt väljaantud ja 1875.aastal täiendatud instruktsiooni alusel lisandus olemasolevatele talurahvakoolidele uus koolitüüp –ministeeriumikool. Koolid avati maale, seaduse järgi võisid need olla ühe-või kaheklassilised.
19. sajandi lõpus tegi Uuemõisa vallavalitsus otsuse ehitada uus ministeeriumikooli maja olemasoleva koolitare juurde. Ehituse jaoks raha saamiseks kehtestati maks. Ehitustöid pidid teostama ümberkaudsete külade mehed.

Raamatus „Vabariik” kirjeldatakse koolimaja ehitamist järgmiselt:”Ühel ilusal pühapäeval oligi kogunenud uue koolimaja nurgakivi panekule paarsada inimest täkkude ja sõidukitega, tööloomade ja sõnnikuvankritega, jalgsi ja jalgratastega, sest ilm oli ilus ja rahvarikkamad külad- Karla, Kanavere, Kurena-siinsamas lähikonnas ja vaesemad mõisakuuendikkude ja moonakate külad-Koli, Liiva ja Krei –ka mitte väga kaugel. Rahvast oli tulnud teistestki valdadest. Õunaaed ja kapsaaed, vabad väljakud ja õu olid rahvast täis”.

1899.aastal hakati koolihoonet ehitama. Uue koolimaja ehitust juhtis kohalik ehitusmeister Hans Waldi. Koolihoone oli kahekordne puitehitus puitkatusega. Majas olid klassitoad, sahver, köök ja magamisruumid õpilastele ning eluruumid õpetajatele ja kooliteenijatele. Koolis käisid ümberkaudsete külade lapsed Uuemõisa vallast, aga ka Koselt, Ravilast ja kaugemaltki, kus koole polnud. Kuivajõel asuv kool nimetati Kose-Uuemõisa mõisa järgi Uuemõisa 2-klassiliseks ministeeriumikooliks.
Vana koolitaret kasutati kuni 1908.aastani, ajani, mil õlgkatusega palkmaja hävis tulekahjus.
1901. aastal osteti 5,99 hektari suurune koolikrunt Kose-Uuemõisa mõisa käest ära ja maksti välja. 1923.aastal sai kool veel 3 hektarit maad juurde mõisa maadest.

1903.aastal ehitati koolile kelder. 1915. aastal ehitati kooli juurde ühise katuse alla uus laut, ait ja kuur kogupindalaga 152 ruutmeetrit. Kooli juurde rajati ka aed.

1927 käisid Uuemõisa koolimaja seisukorda hindamas Harju Maavalitsuse haridusosakonnajuhataja, koolinõunik ja arhitekt K.Treumann. Ülevaatusel koostatud akti kanti, et „ koolimaja on kahekordne puitehitus 24 m pikk, 11 m lai, ligi 30 aastat vana ja ehitatud halvasti, sest ülemise korra seinad on paiguti viltu vajunud ja alumisel korrusel asuva klassiruumi lagi nõrkade talade tõttu postitega toetamist on nõudnud. Isegi mõned ahjud on ümberkukkumise ärahoidmiseks seina külge kinnitatud.“
Kuna kool nõuetele ei vastanud, tehti ettepanek vana koolimaja jätta õpetajate korteriteks ja laste ühiselamuks ning ehitada uus kool vallamaja ja endise koolimaja vahelisele heinamaale.
Rahapuudusel uue koolimaja ehitust siiski ette ei võetud, kuid igal aastal remonditi olemasolevat koolihoonet. Alles peale Teist maailmasõda 1950.aastal toimus koolis kapitaalremont. Seati sisse elektrivalgustus. Seni magamisruumidena kasutuses olnud toad seati klassiruumiks nii, et hoonesse sai seitse klassi. Mõni aeg kasutati peale koolimaja ka üht läheduses asuvat taluelamut kooli tarbeks.
Peale Teist maailmasõda pidas NSV Liidu Ülemnõukogu vajalikuks minna üle seitsmeklassiliselt koolikohustuselt kaheksaklassilisele. 1959 aasta seadusega „Kooli ja elusidemete tugevdamisest ning haridussüsteemi edasiarendamisest Eesti NSV-s” kehtestati kaheksaklassiline koolikohustus alates 1959/60 õppeaastast.
Kool nimetati ümber Kuivajõe 8-klassiliseks kooliks. Paljud seitsmeklassilised koolihooned olid ehitatud tsaariajal nelja- kuni kuueklassiliste algkoolide jaoks, neid oli tarvis laiendada. Nii ehitati ka Kuivajõe koolile 1960.aastate algul eraldi sissepääsuga juurdeehitus, kus oli neli klassi, jalutusruum ja kaks tualettruumi.
1975.aastal kool suleti. Koolihoone läks Johannes Lauristini nimelise kolhoosi kasutusse, seal asusid õmblustsehh ja siiditrükk.
Käesoleval ajal kuulub hoone osaühingule Tellustex.

Kose-Uuemõisa ministeeriumikooli kauaaegne juhataja oli kooliõpetaja, sordiaretaja ja koorijuht Jaan Jürgenson (Raeda). Aastail 1902-1905 töötas ministeeriumikooli juhatajana kirjanik Ernst Peterson Särgava.

Sisestatud: 22.05.2007.

Meedia


Kose-Uuemõisa
Kiriku välis- ministeeriumikooli sünd Kose Teataja nr 2 2014

Sisestatud: 21.03.2014.