Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 13001
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 85-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 22.10.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.05.2011.

Mälestise kirjeldus


Ohvripärnast ida pool võib põllul leida nii põletamata kui ka põlenud-kaltsineerunud luukilde, mis pärinevad künnitöödel segi pööratud haudadest. Ohvripärnast kirde poole näib kalmistu ala ulatuvat 15-20 m. Pärnast ida suunas saab luutükkide leiuala jälgida kuni 30-40 m kaugusele, samuti 20-30 m kagu suunas. Paistab silma, et matmiseks on kasutatud enamasti kõrgendiku harjaosa, vaid pärnast kirde pool võib täheldada, et maapind hakkab kirde suunas madalduma. Põletatud luude levikuala on küllalt piiratud, esinedes vaid ohvripärnast kuni 15 m kirde pool. Kogu teadaolevalt kalmistualalt võib leida lõhutud matustest pärinevaid luutükke, kusjuures intensiivsem leiuala on pärnast 15-25 m ida ja ida-kagu suunas.

Sisestatud: 08.07.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis asub Tartu maakonnas, Äksi kihelkonnas. Kalmistu ulatub kaitsealusest Riibaku ohvripärnast kuni 40 m ida poole. Kalmistu asub kõrgendikul.

Sisestatud: 08.07.2010.

Mälestise ajalugu


1921. aasta Äksi kihelkonna muististe kirjelduses on märgitud Riibaku talu perenaiselt saadud teade, et ohvripärna juurest olla künnitöödel luid leitud. Selle teate kontrollimises avastas 1984. aastal arheoloog A. Lavi küntud põllul inimluude tükke, edaspidi ka muinasesemeid. Muistise ala on korduvalt inspekteeritud hiljemgi.
25.05.-05.06.1987. a toimusid Vedu kalmistul A. Lavi juhatusel väiksemahulised proovikaevamised (kokku 157 m² ulatuses). Avastati viie maa-aluse põletushaua põhjad, mis pärinesid 11.-15. sajandist. 30-60 cm sügavustes haudades puhastati välja 13 luustikku, mis kohati paiknesid väga tihedalt või isegi mitmekihiliselt. Avastatud luustikud olid suhteliselt hilised, pärinedes 16.-18. sajandist. Kaevamistel avastati ka leide 11.-13. sajandi põletamata haudadest. Seega on kalmistule maetud alates 11. sajandist nii põletatult kui ka ilma, keskajal domineeris juba põletamata matus.

Omapära annab kalmistule paiknemine ohvripuu vahetus läheduses, mis osutab loodusvaimude ja esivanemate kultuse põimumisele. Tõenäoliselt on puud hakatud pühaks pidama just seetõttu, et ta kasvas esivanemate kalmel. Analoogilisi näiteid on Eestist mujaltki.

Seniste uurimistulemuste põhjal on kalmistu matused dateeritavad 11.-18. sajandisse. Muistis on riikliku kaitse alla võetud 1986. aastal.

Sisestatud: 08.07.2010.

Aruanded


Lavi, A. 1987. Uusi muistiseid Äksi kihelkonna alalt.

Sisestatud: 20.09.2010.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 17.03.2015.