Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Kabelimägi"
Mälestise registri number 13006
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 1696
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 23.08.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.05.2011.

Mälestise kirjeldus


Muistis asub Tartu maakonnas Nõo kihelkonnas. Kalmistu hõlmab kirde-edelasuunalise ovaalse kujuga savikas-kruusase pinnasega rohtukasvanud ala. Kalmistu praegune pikkus on kirdest edelasse 50 meetrit, laius kagust loodesse 20 meetirt. Pole võimatu, et matuseid esineb ka põllu alla jääval alal.

Sisestatud: 08.07.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu asub endise jaotuse järgi Tartu maakonnas, Nõo kihelkonnas. Kalmistu paikneb Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee ja Haagemõisa tee vahel, jäädes Haage järvest kirdesse.

Sisestatud: 02.02.2013.

Mälestise ajalugu


Kalmistu kuulub ilmselt 15.-18. sajandisse.Kalmistul teaduslikke kaevamisi tehtud ei ole. 1930 aastatel tuli kalmistust maanteeõgvendustööde käigus välja luid ja münte, mis on aga kaduma läinud.
Mälestis on võetud riikliku kaitse alla 1964. aastal.

Sisestatud: 08.07.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd: "Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967).

Sisestatud: 02.02.2013.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 17.03.2015.