Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Kabelimägi"
Mälestise registri number 13012
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 1694
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 23.08.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.05.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu kujutab endast ümbritsevast maastikust kõrgemat kuhjatist, mille läbimõõt on ligikaudu 10 m, kõrgus lääne pool 1,4 m ja ida pool 0,6-0,7 m (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 02.02.2013.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu asub endise jaotuse järgi Tartumaal Puhja kihelkonnas. Kalmistu paikneb Rõhu külas, Tartu-Ilmatsalu-Rõhu teest ida pool, karjalauda läheduses.

Sisestatud: 02.02.2013.

Mälestise ajalugu


Kalmistu kuju pole enam selline, nagu siis, kui teda matmiseks kasutati: talude kruntimise aegu olevat talumehed ta sellise kujuliseks kokku lükanud. Lisandusid ka maaparandustööd. Kalmel olevat olnud ka 1 m kõrgune kivirist, kuid maaparanduse käigus olevat see kaduma läinud. Kündmisel olevat kalme alt välja tulnud luid.
Muistis on kaitse alla võetud 1964. aastal.

Sisestatud: 08.07.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd: "Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967).

Sisestatud: 02.02.2013.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 17.03.2015.