Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 13014
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number 1693
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 23.08.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.05.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu asub Tartu maakonnas Nõo kihelkonnas Ilmatsalu külas lainjal tasandikul, ühel madalamal künkal külavaheteest edela pool. Kalmistu pikkus on kirde-edela suunas 43 m, vastassuunas 40 m ja kõrgus ümbritsevast maapinnas 0,5-0,6 m. Kalmistu pind on üsna lohklik, keskosas oleva suurema lohu mõõtmed on 8 x 12 m ja sügavus 20-30 cm. Kalme kaguosas asuva lohu läbimõõt on 5-7 m ja sügavus 30 cm. Kalmest ida ja kirde poole muutub maapind madalamaks.

Sisestatud: 08.07.2010.

Mälestise ajalugu


Kalmekohta on kasutatud varem kooskäimisekohana, seal on tehtud lõkkeid. Ilmatsalu küla elaniku andmetel olla siit varem liiva võtmisel leitud sääre-ja pealuid ja helmeid, kuid need on aja jooksul kaduma läinud.
Kalmistu kuulub 15.-18. sajandi külakalmistute hulka ja on kaitse alla võetud 1964. aastal.

Sisestatud: 08.07.2010.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 17.03.2015.