Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Ristimägi"
Mälestise registri number 13027
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 24.10.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi ja inimluude olemasolu.

Sisestatud: 20.11.2008.

Mälestise kirjeldus


Keskaegne külakalme paikneb keset heinamaad, kalmel kasvavad ilmselt istutatud kuused ning üks suur kask. Kalme lääneosa on suures osas lõhutud kas kruusa kaevamise või sõjaaegse kaeviku rajamise käigus. Kalme idaosas võis leida korrapärase u 0,5 m sügavuste kraavidega ümbritsetud ala. Tegemist võib olla kunagise triangulatsioonitorni alusega.

Sisestatud: 20.11.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Sipu talu maal, Puusepa talust üle tee u 50 m kirdes, Koorti talust u 200 m lõunapool asuval kõrgendikul.

Sisestatud: 20.11.2008.

Mälestise ajalugu


Välisilme järgi on muistis dateeritud 13.-17. sajandisse. Leidudest võiks nimetada luid, mõõku, nugasid, kirstujäänuseid.

Sisestatud: 20.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd: "Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967) Kuupäev: 21.06.2006.

Sisestatud: 19.01.2013.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 17.03.2015.