Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 13041
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.01.1998
Registreeritud 08.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 24.10.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 02.02.2013.

Mälestise kirjeldus


Lääniste sillast 170 - 350 meetrit allavoolu, Ahja jõe vasakul kaldal heina ja põllumaal.Asulakoha ala, mõõtmetega edela-kirde suunas maksimaalselt 200 m ja teistpidi 90 m on ümbritsevast maapinnast tunduvalt tumedam, värvuselt ühtlaselt tumehall. Asula alal leidub rohkesti põlenud kivipuru ja söetükikesi. Asulakoha alalt leiti ka mõned loomaluud

Sisestatud: 28.12.2006.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistise lõunaserv paikneb Ahja jõge ületavast Võnnu-Mehikoorma tee sillast 170 m põhja pool, asulakoha kaguserv on Ahja jõest 10 m loode pool. Asulakoht paikneb vahetult Ahja jõkke lääne poolt suubuva kraavi suudme põhjaküljel. Endisest majandi laudast on asulakoha loodeäär 110 m kagu pool. Lääniste linnamäest on asulakoha edelaserv 600 m kirde pool. Muistis paikneb kagu poole alaneval nõlval.

Sisestatud: 08.07.2010.

Mälestise ajalugu


Leidude järgi on muistis dateeritud 11.-17. sajandisse. Muistise avastas A. Raudoja 1993. a. Mälestisele on passi koostanud arheoloog A. Tvauri 1997.a.

Sisestatud: 02.02.2013.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd: "Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967).

Sisestatud: 02.02.2013.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 16.03.2015.