Mälestise tunnus

Arheoloogilise kultuurkihi ja inimluude olemasolu.

Mälestise kirjeldus

Kalmistu paikineb küntud põllul ning maastikuliselt ei ole kalme täpseid piire võimalik eristada, kuna puuduvad nähtavad kalmekonstruktsioonid. Kalme tuumikala peaks paiknema põllu kõrgeimal nukil.

Mälestise asukoha kirjeldus

Kalmistu asub Ülenurme vallas, Külitse külas, vana Tartu-Riia mnt lõuna-küljel, Mäeveere talust u 100-200 m kagus, ida-lääne suunas u 100 m ja põhja-lõuna suunas ligi 200 m ulatuses.

Mälestise ajalugu

Kalmistut arheoloogiliselt kaevatud ei ole, kuid kalmealalt saadud leidude põhjal on muistis dateeritud 11.-17. sajandisse. Kalmistult on leitud savinõukilde, põlenud luid, münte, ehete katkeid, naelu ning raudesemeid.

Kaitsevööndi ulatus

50 m mälestise piirist.

Üldinfo

Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).