Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Vahrete"
Mälestise registri number 13063
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 2153
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 15.11.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.02.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalme kujutab endast loode-kagusuunalist 50 m pikkust ja 25 m laiust, umbes 2 m kõrgust valli, millest paistab suuri ja väiksemaid lahtisi kive. Praegune kõrge vall ei vasta omaaegsele kalme kujule, sest kalmele on veetud peale palju kive kõrvalasuvatelt põldudelt (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 13.12.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Helme kihelkonnas. Kalme paikneb Valga-Uulu maantee läheduses asuvast Ala külast ligikaudu 700 m Holdre suunas, tee idapoolsel kaldal, tasasel maastikul.

Sisestatud: 13.12.2011.

Mälestise ajalugu


Kalme kohta kirjalikud ülestähendused puuduvad, samuti pole siit leide. Kalme võeti kaitse alla 1973. a rahvapärimuse alusel, tollase Valga muuseumi töötaja L. Kungla ettepanekul. Läheduses asuva Taga-Äru endise perenaise jutustuse põhjal on siin olnud kõrvuti kolm kivivaret, kuhu põllult kive aegajalt peale visati.

Sisestatud: 13.12.2011.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 12.03.2015.