Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 13065
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 17-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 26.08.13

Inspektor: Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.02.2011.

Mälestise ajalugu


Kihelkonnakirjeldus A. Suik 1923-1924.
Asukoht - Lõve vallas Vana-Tehvandi talu põllus. Helme-Veski jõe ida poolsel kaldal, lääne poole kallakul maal, vastu Lantsi oru suud, mis on jõe vastaspoolsel kaldal ühes sama nimelise ojaga.
Kirjeldus - Talu omaniku Peedu Kurvitsa teatel olnud suur kivivare, mis ulatunud kuni maanteeni. Kalmu koht on Helme-Lõve maantee idapool ääres. Peremees, kes kivid ära vedanud, pole peale söepuru midagi leidnud, söepuru olnud kivide all. Praegu on kolm suuremat kivi alles, nendest on kakas aukudega ohvrikivid. Koht on põlluks tehtud. Tee ääres on veel kivid hunnikus alles. Ka põllul on üksikuid suuremaid kive. Varem kasvanud kalmu teeäärsel osal kuusemets.

J. Jung „Muinasaja teadus II" 1898, lk 142.
Kivi kalme Lõve vallas Tehvandi talu põllu sees, maantee ääres Kärstnast Helme poole minnes pahemat kätt, 47 sammu pikk, 37 sammu lai. Põlenud luu puru ja süsi maa peal näha. Sealt olla ka muist ära lõhutud, kust ka vask asju leitud, mis aga ära kaotatud.

Ants Kraut Inspektsiooni aruanne Valga rajooni (21. jaanur 1982)

Kivikalme - Helme kn Möldre küla, Taagepera sovhoos. Helme vesiveskist Helme-Kärstna teed mööda 1900 m põhja poole, end Vana-Tehvandi talu maal, teest 40 m ida pool on riikliku kaitse all 2 kultusekivi nr 1727 (13066) ja 1728 (13067). Neist ca 80-100m kirde pool, kõrgema mäe seljandiku põhjaveerul põllu ja rohumaa piiril kasvab üksik suur kuusk. Selle ümber ja all on märgata veidi kõrgemat, osalt kivist künkakest või kühmu. Künka ümbruses, peamiselt põhja pool asuvalt põllult (kuni 10m raadiuses) leiti neli savinõukildu ning üks luukild (AI 5171: 1-5), neist kahel on märgata potikedra jäljed. Ilmselt on tegemist kivikalme või selle säilinud põhjaga. Esitatud kaitse alla võtmiseks kivikalmena.

Sisestatud: 20.03.2013.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 12.03.2015.