Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 13068
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 1718
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 28.11.13

Inspektor: Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.02.2011.

Mälestise kirjeldus


Asula on linnusest (mälestis reg nr 13069) eraldatud laia ja üsna sügava kraaviga. Asula pikkus loode-kagu suunas on 53 m, laius keskmiselt 35 m. Loode poolses osas on märgatav madal vall, kõrgusega 0,6 m, mis on aga madalamaks tallatud. Asula on suurelt osalt kaetud metsaga. Mõnevõrra lagedam on vaid keskosa ning asulat pikisuunas läbiva teeraja ümbrus. Muust seljakust on asula loode pool eraldatud kraaviga (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 22.11.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht asub endise jaotuse järgi Helme kihelkonnas. Asulakoht paikneb Tõrva linnast umbes 1,5 km lõuna pool, Tõrva Tantsumäest (mälestis reg nr 13069) loodes, piki Õhne jõe ürgorgu kulgeva loode-kagu suunalise oosil.

Sisestatud: 22.11.2011.

Mälestise ajalugu


Saadud leiumaterjali alusel oli Tõrva Tantsumäe linnus (mälestis reg nr 13069) ja asulakoht (mälestis reg nr 13071) kasutusel I at keskpaigast kuni II at alguseni. Tõrva linnamägi avastati 1930. a kohaliku koduloouurija ja Tõrva Gümnaasiumi kooliõpetaja Ernst Karolini poolt. Kohapeal kontrollisid teadet E. Laid ja M. Schmielelheim, kes tõestasid omapärase kaitsesüsteemiga muinaslinna olemasolu. E. Laidi poolt 1930. a „Päevalehes“ selle kohta avaldatud teates võrdleb autor teda Väike-Maarja Äntu Punamäega ning Jõelähtme linnusega Irus, dateerides ta 12.-13. sajandisse (E. Laid, Uus huvitava ehitusega muinaslinn Tõrva külje all, Päevaleht 1930. a). Tõrva Tantsumäe linnusest on kirjutanud ka E. Tõnisson (E. Tõnisson, Linnamäed ja maalinnad. Tallinn, 1966, lk 88-90), kus ta märgib, et linnuse komplitseeritud kaitsesüsteemi põhjal kuulub ta nähtavasti II at algusesse, loodepoolne eeslinnus oli aga kasutusel juba I at. Tõrva tantsumäe ja eeslinnuse arheoloogilist uurimist alustati 1965. a. Arheoloogilisi kaevamisi juhatas H. Moora. 1966.-1967. a kaevamised jätkusid. Esimene kaevend rajati asula loodevalli lähedusse ja osalt loodevallile. Vallist saadi kaevamistel rohkesti savinõukilde, mis näitab, et vall on kuhjatud varasema asula kultuurkihist. Asula kaevamist jätkati 1966. a. Asula kultuurkiht on üsna paks, mustjas ning söesegune. Siit saadi rohkesti savinõukilde ja muud esemelist leiumaterjali. Võis eraldada varasemat ja hilisemat kihti, kusjuures varasem asula on ulatunud rohkem loode poole. Vall ja kraav on rajatud asula loodeossa tema hilisemal ehitusjärgul. Peale valli kuhjamise on tõstetud ka kirdepoolset külge, mis algselt oli nähtavasti laugem Hilisema asustusperioodi põhiliseks leiumaterjaliks on kerdrakeraamika. Linnusele rajati esimene kaevend 1966. a loodevalli lähedale. 1967. a jätkati uurimistöid sellest kagu ja kirde poole. Linnuse kultuurkiht on suhteliselt õhuke ja leiuvaene. Leidudena saadi siit enamasti savinõukilde, mille hulgas oli nii varasemat, tekstiilkeraamikad kui ka I at II poolele iseloomulikku nn rõuge keraamikat, aga ka II at algusest pärinevat kedrakeraamikat. Leiti jälgi hoonetest, avastati kividest laotud leease. Linnuse kultuurkihis, nagu asulaski, võis eraldada hilisemat ja varasemat järku. Pruunika kruusa kiht varasema linnuse kultuurkihi peal tunnistab, et hilisemal ehitusperioodil on linnuse pinda veidi tasandatud. Tantsumäe arheoloogilise kaevamise tulemusi on käsitlenud H. Moora, Einige Ergebnisse der Burgbergforschun im Ostbaltikum. Suomen Museo,1967, S 76-77. 19. sajandi keskel asus praeguse linnamäe paigas Patküla mõisa park sildade, treppide, teede ja tantsuplatsidega. 20. saj algul kutsusid vanemad inimesed kohta Liinmäe metsaks.

Sisestatud: 22.11.2011.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 12.03.2015.