Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Linnus "Tõrva Tantsumägi"
Mälestise registri number 13069
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 1718
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 28.11.13

Inspektor: Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kaitserajatised, Linnus.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Maastikuliselt eristatav.

Sisestatud: 25.02.2011.

Mälestise kirjeldus


Linnust piirab kirdest Õhne jõe org, edelast soine heinamaa. Linnamägi moodustub linnusest ja sellega loode pool liituvast kindlustatud asulaosast nn eeslinnusest (mälestis reg nr 13071). Linnuseala on loode-kagu suunas ebakorrapäraselt ovaalse kujuga, tema pikkus loodest kagusse on ligikaudu 57 m, laius 18-20 m, õue pindala on umbes 1100 ruutmeetrit. Eeslinnuse poolt on linnus kaitstud valli ja viimase välisjalamil oleva 2-3 m sügavuse kraaviga. Valli kõrgus on seestpoolt 3 m, välisnõlvalt, so kraavi põhjast 6-7 m. Välisnõlva keskosas on kitsam terrassitaoline vöönd, mis kujunes nõlva ülaosa kõrgendamisel. Kagu otsas on kolmest 2,5-3,5 m kõrgustest vallist ja nende vahel olevatest kraavidest mitmekordne kaitsesüsteem. Kraavide kirde poolsed otsad ulatuvad nõlva mööda kaarjalt põhja poole pöördudes kuni seljaku jalamini. Kaitsesüsteem on kujunenud ilmselt mitmes järgus. Linnuse loodenõlva on rikutud linnusel käimisega, siin on mitu rada, millest ühe kohal on pinnas varisenud (Mälestise kirjeldus on koostatud Eesti Arhitektuur 4 ja mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 22.11.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Linnus asub endise jaotuse järgi Helme kihelkonnas. Linnus paikneb Tõrva linnast umbes 1,5 km lõuna pool, piki Õhne jõe ürgorgu kulgeva loode-kagu suunalise oosi kõige kõrgemal ja järsemate nõlvadega osal.

Sisestatud: 22.11.2011.

Mälestise ajalugu


Saadud leiumaterjali alusel oli Tõrva Tantsumäe linnus ja asulakoht (mälestis reg nr 13071) kasutusel I at keskpaigast kuni II at alguseni. Tõrva linnamägi avastati 1930. a kohaliku koduloouurija ja Tõrva Gümnaasiumi kooliõpetaja Ernst Karolini poolt. Kohapeal kontrollisid teadet E. Laid ja M. Schmielelheim, kes tõestasid omapärase kaitsesüsteemiga muinaslinna olemasolu. E. Laidi poolt 1930. a „Päevalehes“ selle kohta avaldatud teates võrdleb autor teda Väike-Maarja Äntu Punamäega ning Jõelähtme linnusega Irus, dateerides ta 12.-13. sajandisse (E. Laid, Uus huvitava ehitusega muinaslinn Tõrva külje all, Päevaleht 1930. a). Tõrva Tantsumäe linnusest on kirjutanud ka E. Tõnisson (E. Tõnisson, Linnamäed ja maalinnad. Tallinn, 1966, lk 88-90), kus ta märgib, et linnuse komplitseeritud kaitsesüsteemi põhjal kuulub ta nähtavasti II at algusesse, loodepoolne eeslinnus oli aga kasutusel juba I at. Tõrva tantsumäe ja eeslinnuse arheoloogilist uurimist alustati 1965. a. Arheoloogilisi kaevamisi juhatas H. Moora. 1966.-1967. a kaevamised jätkusid. Esimene kaevend rajati asula loodevalli lähedusse ja osalt loodevallile. Vallist saadi kaevamistel rohkesti savinõukilde, mis näitab, et vall on kuhjatud varasema asula kultuurkihist. Asula kaevamist jätkati 1966. a. Asula kultuurkiht on üsna paks, mustjas ning söesegune. Siit saadi rohkesti savinõukilde ja muud esemelist leiumaterjali. Võis eraldada varasemat ja hilisemat kihti, kusjuures varasem asula on ulatunud rohkem loode poole. Vall ja kraav on rajatud asula loodeossa tema hilisemal ehitusjärgul. Peale valli kuhjamise on tõstetud ka kirdepoolset külge, mis algselt oli nähtavasti laugem Hilisema asustusperioodi põhiliseks leiumaterjaliks on kerdrakeraamika. Linnusele rajati esimene kaevend 1966. a loodevalli lähedale. 1967. a jätkati uurimistöid sellest kagu ja kirde poole. Linnuse kultuurkiht on suhteliselt õhuke ja leiuvaene. Leidudena saadi siit enamasti savinõukilde, mille hulgas oli nii varasemat, tekstiilkeraamikad kui ka I at II poolele iseloomulikku nn rõuge keraamikat, aga ka II at algusest pärinevat kedrakeraamikat. Leiti jälgi hoonetest, avastati kividest laotud leease. Linnuse kultuurkihis, nagu asulaski, võis eraldada hilisemat ja varasemat järku. Pruunika kruusa kiht varasema linnuse kultuurkihi peal tunnistab, et hilisemal ehitusperioodil on linnuse pinda veidi tasandatud. Tantsumäe arheoloogilise kaevamise tulemusi on käsitlenud H. Moora, Einige Ergebnisse der Burgbergforschun im Ostbaltikum. Suomen Museo,1967, S 76-77; E. Tõnisson, Eesti muinaslinnad. Tartu-Tallinn, 2008, lk 280. 19. sajandi keskel asus praeguse linnamäe paigas Patküla mõisa park sildade, treppide, teede ja tantsuplatsidega. 20. saj algul kutsusid vanemad inimesed kohta Liinmäe metsaks.

Sisestatud: 22.11.2011.

Meedia


http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5rva_linnam%C3%A4gi

Sisestatud: 19.05.2011.

Üldinfo


Asulate kindlustamine sai Eestis alguse pronksiajal. Looduslikult hästi kaitstud kohad ümbritseti hilisemas mõistes väheste kindlustustega, arvatavasti lihtsa püsttaraga. Alles rauaaja algul hakati lisaks rajama madalaid muldvalle. Rauaaja jooksul ehitati avaasulate lähedusse võimsad kaitseehitised – linnused. Enamasti valiti linnuse asukohaks kõrgem mägi, neemik või muu paik, mille looduslikku kaitsevõimet tugevdati: kaevati nõlvad järsemaks, rajati kaitsekraavid, kuhjatud vallidele püstitati puidust kaitserajatised. Kindlaid printsiipe järgides tehti linnuse sissepääsud, kujundati õu (majad, kaev), arvatavasti oli mõeldud ka jäätmemajandusele ning mõnel pool vajalikele kuivendussüsteemidele. Osa linnuseid peetakse kogukonna poolt rajatuteks, teiste puhul aga arvatakse, et neil oli kindel omanik, ülik. Valdav osa linnuseid on Eestis kasutusel olnud esimese aastatuhande teisest poolest kuni muinasaja lõpuni. Mitmed suured linnused rajati aga alles hilise rauaaja lõpul ning olid kindlustena kasutusel muistse vabadusvõitluse ajal ning veidi hiljemgi. Kesk- ja uusajal on linnuseid sageli kasutatud küla kogunemiskohana, jaanipeoplatsiks jne. Nende nimi on rahvasuus alles hoitud. Linnused on meie muinasaja kõige suuremad ja enamasti väga hästi hoitud mälestusmärgid.

Sisestatud: 12.03.2015.