Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Vahrete"
Mälestise registri number 13070
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 1754
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 15.11.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.02.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalme pikkus ida-lääne suunas on 75 m, laius vastassuunas 20 m. Ümbritsevast maastikust on kalme ligikaudu 0,5 m kõrgem. Kalme on piiritletud järsu künniastanguga. Kalme servades on näha kive, mis on ilmselt põllult kalmele toodud. Kõikjal paistab pinnasest väljaulatuvaid suuremaid sügavamal maa sees olevaid kive, mille vahel on märgata väiksemaid kive. Kalmet katavad puud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 13.12.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Helme kihelkonnas. Kalme jääb Taagepere mõisa peahoonest loodesse, pargi põhjapoolsest väravast ligikaudu 150 m läände, Ruhja teest põhja suunas.

Sisestatud: 13.12.2011.

Mälestise ajalugu


Kivikalme võib dateerida I aastatuhandesse. Kivikalme on ära märgitud J. Jung, Muinasaja teadus II, lk 142. Muistist on lähemalt kirjeldanud 1923. a A. Suik Helme kihelkonna muinasjäänuste kirjelduses lk 19 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Teaduslikke arheoloogilisi kaevamisi kalmel ei ole tehtud. On teada, et kalmel on kaevanud Hummuli mõisa omanik Samson.

Sisestatud: 13.12.2011.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 12.03.2015.