Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 13072
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 1756
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 15.11.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu

Sisestatud: 28.12.2008.

Mälestise kirjeldus


Kalmistuks on kasutatud Õhne jõe läänepoolsel kaldal asuvat madalat lamedat liivast kühmu. Kalmistu keskosa on lage ja rohtunud plats, mille lõunapoolses servas kasvab kaks rida istutatud kuuski. Kõrgendiku kagupoolses osas on vana sammaldunud auk (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 28.12.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu asub endise jaotuse järgi Helme kihelkonnas. Kalme jääb Taagepera mõisa peahoonest umbes 400 meetrit kirdesse, Õhne jõe kaldale, Taagepera mõisa endise jalutuspargi territooriumile.

Sisestatud: 13.12.2011.

Mälestise ajalugu


Kalmistu kuulub II aastatuhande I poolde. Kalmistut on kirjeldanud A. Suik 1923. a Helme kihelkonna muinasjäänuste kirjelduses, lk 57 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kalmet teaduslikult kaevatud ei ole. Kihelkonna kirjelduses on andmeid, et kalmel on kaevanud Hummuli mõisa omanik Samson, kes leidis siit luustikke ja esemeid. Asjad olevat jäänud tolleaegse Taagepera mõisa omaniku kätte, kellel olnud lossis väike muuseum.

Sisestatud: 13.12.2011.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 12.03.2015.